Hiljuti Põltsamaalt lahkunud Carl Schmidti protsesside seerias, mis üles kerkinud tema Pajusi maanteel asuva maja üürileandmise ajast Põltsamaa haigemajale, hakkab pikapääle lõpp tulema ning Carl Schmidti protsessimise mõte selguma.

Neil päevil arutas Riigikohus ühte nimetatud protsesside seeriast - seekord Schmidti nõudmist Jaan Petersoni, kui omaaegse Põltsamaa haigemaja hoolekogu esimehe vastu, jättes Schmidti kaebuse tagajärjeta.

1925. a. sõlmis Põltsamaa haigemaja ülalpidaja, Viljandi maavalitsus, Carl Schmidtiga üürilepingu viimase majast vajalikkude ruumide üürimiseks Põltsamaa haigemajale. Asi läks alguses kõik ilusti. Paari aasta pärast, kui maavalitsus haigemaja tarvis vastava maja ehitas ning selletõttu ka üüriruumidest välja kolis, algas Schmidt kohapääl tuntud protsessimisi maavalitsuse ja haigemaja tegevusega seotud isikute vastu.

Et maavalitsus vabatahtlikult Schmidti rahalisi nõudmisi ei rahuldanud, siis ootamatult tõmbas Schmidt protsesside keerisesse ka omaaegse haigemaja hoolekogu juhataja Jaan Petersoni temale süüks pannes mitte sõnapidamist ning Schmidtilt haigemaja ettekäändel isiklikuks otstarbeks raha laenamist ja selle mittetasumist.

Asi kujunes kohapääl õige tähelepanuäratavaks ning tekitas asjaomastes ringkondades tõsisemaid rääkimisi. Püüti ka tähendatud asjaolu ärakasutades Schmidtile ligidal seistvate isikute poolt alatult teatatvat varju heita tuntud seltskonnategelase Jaan Petersoni isiku ja tema tegevuse vastu üldse.

Kohus asus aga Schmidti nõudmise asjus teisel seisukohal ning kõik kolm kohtu astet, alates Põltsamaa rahukohtunikuga ja lõpetades Riigikohtuga, leidsid Schmidti nõudmise olevat ilma igasuguse aluseta ning jätsid selle tagajärjeta.

Schmidti protsessid ei olevat kuuldatvasti aga kaugeltki veel lõpul.

Sakala, 19. märts 1932

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda