Keskkonnaamet lubab augustis alanud karujahi hooajal küttida Jõgevamaa seitse pruunkaru. Kogu riigis tohib küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui möödunud aastal.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2015. ja 2016. aasta kahjustuste paiknemist ja ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2015. a sügisese seisuga ligi 700 isendit.

Karu käekäigu üheks indikaatoriks on samavanuste poegadega pesakondade arv. 2015. aastal registreeriti Eestis kokku 63 sellist pesakonda. See on küll mõnevõrra väiksem kui aasta varem, kuid pikemas perspektiivis näitab number jätkuvat kasvutrendi. Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased kaks aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega. Kahe viimase aasta keskmine pesakonna suurus oli 2,34. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.

“Neid andmeid kokku võttes võib kindlalt väita, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad,” sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Käesoleva aasta jooksul lõhkusid karud Eestis 31 mesitaru, hävitades 72 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud vähemalt neli karilooma tänavu kevadel Rapla maakonnas. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas Keskkonnaamet suve alguses eriloa. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttide poolt tabamata.

Maakondade kaupa on tänavune karu küttimismaht erinev, kvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem esinenud.

Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini. Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 49 karu, limiit oli 51.

Foto Francis C. Franklin (Wikimedia Commons)

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda