Osa Kõo vallavolikogu liikmetest tahab ühineda Põltsamaa linna ja valla ning veel kahe Jõgevamaa omavalitsusega, kuid seda tingimusel, et tekkivast haldusüksusest saab Viljandi maakonna osa. Kusjuures nood ei tõrjugi niisugust mõtet, kirjutab Viljandimaa ajalehes Sakala.

Põltsamaa linna ja valla ning Puurmani ja Pajusi valla lisandumine kasvataks Viljandimaa elanike arvu veidi vähem kui 48 000 pealt enam kui 10 500 inimese võrra ehk 59 000 ligi. Sealjuures saaks peaaegu 4200 elanikuga Põltsamaa linnast maakonna suuruselt teine asula. Mitu asjaosalist – seal hulgas rahandusministeerium, kelle tööülesannete hulka haldusreformi läbiviimine kuulub – märgivad, et ajalooliselt ongi Põltsamaa vana Viljandimaa osa.

Pooleteise tuhande elanikuga Puurmani vallavanem Margus Möldri võttis olukorra lühidalt kokku nii: Jõgeva maakonna haldusreformijärgsed väljavaated on kesised, seega pole Viljandimaa koosseisu liikumine neile sugugi vastuvõetamatu. Tema sõnul on neli omavalitsust seni selles osas vägagi üksmeelsed olnud. Küll aga rõhutasid nii Möldri kui enam-vähem Karksi valla suuruse Põltsamaa valla juht Toivo Tõnson, et valla niinimetatud teise tasandi regionaalne tõmbekeskus võiks olla Tartu ja mitte näiteks suvepealinn.

"Ma olen väga pettunud selles, et Eesti riik ei ole välja öelnud, mis saab maakondadest. Kas neile jääb mingi funktsioon või saavad neist pruuni taustaga sildid, nagu on saanud omaaegsetest kihelkondadest," rääkis Toivo Tõnson. Ta lisas, et neile on jäänud mulje, et Jõgevamaad kui maakonda senisel kujul enam alles ei jää, kuid üksnes tunne see ongi, sest tulevik on riigi tasandil hägune.

Kõo vallas on lauale jäänud kaks liitumisvarianti. Maakonnapiire mööda kulgeva suure Viljandi valla ideest ei saanud asja, kuid selle asemel on võimalus moodustada ühine vald naabritega Põhja-Viljandimaalt, kus suurim ühineja oleks Suure-Jaani.

"Mina tahaksin vana Viljandimaa uuesti üles ehitada ning võtta Põltsamaa ja selle ümbruse Viljandi maakonna koosseisu," vastas kahe maakonna piiri lähedal asuva Pilistvere kirikuõpetaja ja Kõo vallavolikogu liige Hermann Kalmus küsimusele, kumba ideed tema eelistab. Tema sõnul mõtleb Pilistvere kant selles osas ühtemoodi, sest Põltsamaa linn on nende suurim tõmbekeskus.

Viimase teadmise kohaselt on Kõo vallavolikogu valikuvariantide ees enam-vähem võrdselt kaheks jagunenud. Väljaspool volikogu on Põhja-Viljandimaa suuna tugev toetaja peaaegu kogu taasiseseisvumisaja jooksul Kõo valda juhtinud vallavanem Tarmo Riisk. Põltsamaal sündinud ja üles kasvanud vallavolikogu esimees Avo Põder möönis, et pärast suure Viljandimaa valla äralangemist ei tundunud Põhja-Viljandimaa perspektiiv talle kõige ahvatlevam, kuid mida rohkem on ta selle üle mõelnud, seda mõistlikum niisugune variant tundub. Avo Põder nentis, et kuna Põltsamaa linn on üsna suur, on võimu ja raha koondumise oht selle võrra suurem.

Tarmo Riisk ei usu, et Põltsamaa ja selle lähiümbrus saab Viljandimaa osaks. Vähemalt kohe pärast haldusreformi mitte. Ta viitas haldusreformi seadusele, mille kohaselt otsustab valla või linna maakondliku kuuluvuse valitsus. Viimasena nimetatu suhtes puudub Kõo vallavanemal haldusreformiga seoses kindlustunne ehk teisisõnu kardab ta, et Kõo maandub koos teistega Jõgeva maakonnas hoolimata sellest, mis omavahel kokku lepitakse.

"Mina arvan, et Jõgevamaa alla minek oleks ajalooline lollus," lausus Riisk.

Küsimus, kumb ühinemissuund valida, kavatsetakse esitada augustikuu vallavolikogu istungil.

Küsimusele, kas teoorias võiks tulla kõne alla see, et suurem osa ühineda soovijaid liigub teise maakonda, vastas rahandusministeeriumi pressiesindaja Armo Vask jaatavalt. Ta lisas, et praegu, mil ühinemisläbirääkimised on alles pooleli, ei saa mitte keegi veel kinnitada, milline hakkab Eesti kaart järgmise aasta sügisest välja nägema.

Seda, et Põltsamaa liikumine Jõgevamaa liialt ära tükeldaks, ministeerium pressiesindaja suu läbi ei näe.

"Põltsamaa piirkonna võimalik üleminek ei "haki" Jõgeva maakonda, vaid lihtsalt teeb selle väiksemaks," sedastas Armo Vask ja viitas asjaolule, et ennesõjaaegses Eestis oligi Põltsamaa Viljandi maakonnas.

"Mingil määral kaasneks sellega kindlasti muutusi, mis on suuresti tehnilised," analüüsis ministeeriumi esindaja. "Näiteks muutuvad vastavas osas maakonnaplaneeringute piirid, üle tuleb vaadata maakondlikud arengukavad üleminevate omavalitsuste territooriumile jäävate objektide osas, otsustada tulevane kuuluvus piirkondlikesse organisatsioonidesse ja nii edasi. Aga see kõik ei tohiks olla midagi ülemäära keerulist."

Loe pikemalt Sakalast!

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda