Hea portaali lugeja!

Sõnastasin enda jaoks kunagi põhimõtte – kui see, mida teed, muutub ühel hetkel tüütuks kohustuseks, on aeg kõrvale astuda. Olen otsustanud 31. oktoobril lõpetada Põltsamaa infoportaali tegemise.

Oleme koos olnud neli aastat. Põltsamaa.info alustas 2013. aasta 1. oktoobril. Tol ajal oli mul unistus  luua internetimeedias koht, mis toob kokku põltsamaalased ja tekitab meis uhkust oma kodu ja inimeste üle. Eriliselt tõstsin kilbile vabaühendused, kus inimesed panustavad sageli õhinapõhiselt sellesse, et meil kõigil oleks Põltsamaal parem elada. Ajakirjanduslikus plaanis tahtsin kujundada infoportaalist kõige operatiivsema uudistekanali, mis võiks täiendada kaks korda nädalas ilmuvaid Vali Uudiseid.

Kuidas see on õnnestunud, sellele annate hinnangu teie. Nelja aasta jooksul ilmutasin Põltsamaa elust üle 3000 loo ja üle 1500 eraisiku kuulutuse. Olen seda teinud üksinda, perekonna, muude kohustuste, hobide ja harrastuste kõrval. Mõnikord ka nende arvelt.

Oleme koos teiega elanud üle häid ja paremaid päevi. Usun, et portaal andis oma ilusa panuse sellesse, et lasteaiad MARI ja Tõruke võitsid kahel järjestikusel aastal IF Kindlustuse turvakampaaniad: üks sai endale rajada uue piirdeaia, teine turvaaia. Portaal aitas kaasa rahvahääletustele, millega Kamari keskus sai endale uue võrkpalliväljaku, noortekeskus korrastas Põltsamaa jõe ääres lastebasseini ja Põltsamaa loss valiti Eesti 100 aarde valikul esikolmikusse. Portaal andis hoogu ka lasteaia MARI linnulaulude projektile Hooandjas ja aitas perekonda, kes kaotas tuleõnnetuses oma kodu. Ja mäletate seda hasarti, millega aitasime üheskoos Aivel võita Selveri parima teenindaja konkursi.:)

Põltsamaa.info on toetanud kümneid spordi-, kultuuri- ja noorteühendusi, pakkudes neile tribüüni oma tegevuse tutvustamiseks.

Püüdsin portaali toimetades olla võimalikult tasakaalustatud, aus ja erapooletu, kuigi see oli vahel väga raske. Iseäranis keerulised oli minu kui toimetaja jaoks hetked, kus seisin silmitsi kriitiliste teemadega. Valimistega seotud dilemmadest olen kirjutanud varem.

Neljale aastale tagasi vaadates tundub käidud tee tohutu pikk ja selja taha jäänud mägi hiiglama kõrge. Tänan teid, kümneid tuhandeid lugejaid, kes on olnud mulle kaasteelisteks.  Tänan organisatsioone, kes on lahkesti jaganud oma tegemistest informatsiooni ja soovinud seeläbi end tutvustada laiemale avalikkusele. Tänan neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes on ostnud portaalis reklaami ja aidanud sellega natuke korvata tegija vaeva.

Olen jõudnud ühe teekonna lõppu. Väsisin ära. Soovin keerata elus lehekülje ja pühenduda uutele väljakutsetele.

Mis saab edasi?

Kohalike valimiste eel on mitmed poliitilised jõud lubanud hakata välja andma regulaarselt ilmuvat vallalehte. Loodetavasti jätkab ilmumist ka kohalik ajaleht Vali Uudised. Põltsamaa piirkonda katab oma reporteriga ka maakonnaleht Vooremaa.

Kui leidub huviline, kes soovib portaali edasi toimetada, olen valmis arutama üleandmise tingimuste üle.

Aitäh teile!

Raivo Suni

Uuest aastast lõpetavad tegevuse maavalitsused ja koos sellega kaotavad töö kõik maavanemad. Oma institutsiooni sümboolseks lõpuks istutasid maavanemad Põltsamaal tamme ja püstitasid endale mälestuskivi, vahendas ERR.

Teisipäeval kogunesid Põltsamaal Ants Paju rajatud Sõpruse parki ligi pooled tänastest maavanematest ning istutasid oma ameti sümboolseks lõpetamiseks tamme. Samuti püstitati mälestuskivi, millele graveeriti viimaste maavanemate nimed. Kivi alla silindrisse pandi aga paber kõikide maavanema ametis olnud inimeste nimedega.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist!

Eestis ainuke õuelasteaed MTÜ Lapsed õue korraldas hiljuti fotokonkursi "Kogu ilm on mängumaa", mille võitis Põltsamaa lasteaed MARI. Auhinnaks sai lasteaed putukahotelli ja lindude söögimaja, mille pani välja osaühing ÕÄ.

Lasteaia Mari juhataja Tiia Kaeramaa sõnul on lasteaed panustanud rohkelt mõtteid ja jõudu õuemängutegevustesse.

„Lasteaia õuele rajati kevadel kuus pajuokstest mänguonni, mis annavad lastele võimaluse loovateks mängudeks.  Majahoidjaga oli kokku lepitud, et värvilised sügisesed  lehed jäetakse külmade tulekuni  lastele põnevaks mängumaaks,“ ütles ta.

Sügislehti ära kasutades said lapsed teha koos õpetajate Inge Toode ja Kairit Kärt´iga lehtede sisse  sõiduteed, millel  oli väga lustlik ja põnev  autode ning ratastega sõita. Rajatud tee ääres oli hea peidu- ja puhkekoht ning sõidukitele tankimise kohaks pajuokstest rajatud õueonn.

Vaata fotosid mängumaast! (lasteaed MARI)

IMG_20171018_110623.jpgIMG_20171018_110620.jpgIMG_20171018_112307.jpgIMG_20171018_110526.jpg

Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemise teel moodustus 21. oktoobril uus omavalitsusüksus – Põltsamaa vald.

Põltsamaa Linnavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Pajusi Vallavalitsus ja Puurmani Vallavalitsus ametiasutusena jätkavad oma ülesannete täitmist senistes asukohtades 31. detsembrini. Ametiasutused korraldatakse ümber alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

Kuni ühinemisjärgse Põltsamaa valla uue kodulehe valmimiseni on kasutusel ühinenud linna ja valdade veebilehed www.poltsamaa.ee, www.poltsamaavv.ee , www.pajusi.ee ja www.puurmani.ee .

Põltsamaa Vallavolikogu uue koosseisu ametlik info avaldatakse Põltsamaa valla veebilehel http://poltsamaavv.kovtp.ee/vallavolikogu

 Riiklik Ilmateenistus prognoosib sel nädalal miinuskraade ja lörtsi. Politsei soovitab aegsasti rehvivahetuseks valmistuda ja aja broneerida.

„Esimene talvekuu koputab varsti uksele, püsivad miinuskraadid jõuavad ka kohe kohale. Seega peavad sõidukiomanikud üle vaatama, kas nende talverehvid on korralikud ja terved. Kui ei, siis tuleb soetada korralikud rehvid ning panna aeg vahetuseks,“ ütles liiklusjärelvalvekeskuse patrulltalituse juht Henry Murumaa.

Murumaa sõnul tulevad libedad teeolud pahatihti üllatusena. „Kui vahetasid sügisjope paksema vastu ja kasutad autos istmesoojendust või kirud selle puudumist, siis need kõik märgid viitavad sellele, et lörts ja jää jõuavad varsti teele,“ lausus Murumaa.

Rehvi ostes on tähtis selle kvaliteet ja selle tüüp. „Ostes peab jälgida, et rehvid ühtiksid sinu automargile tehase poolt kehtestatud nõuetega nagu kõrgus ja laius. Vale laiuse ja ebaõige kõrgusega rehv mõjutab sõiduki juhitavust,“ rääkis politseinik.

Murumaa ütles, et väga väheste õnnetuste puhul saab näpuga näidata kulunud või katkiste rehvide suunas ja öelda, et ainuüksi need põhjustasid kokkupõrke või teelt väljasõidu. „Tavaliselt on see mitme asja koosmõju. Näiteks ületatakse kiirust või sooritatakse ohtlikke ja ebavajalikke manöövreid. Kui siis läheb midagi nihu või tuleb äkitselt reageerida, ei pruugi kulunud rehv sind õigeaegselt aidata,“ sõnas politseinik.

Murumaa soovitab rehviostjal, kes ei tea, millist rehvi osta, pöörduda eksperdi poole. „Vale rehv on ohtlik nagu kulunud,“ ütles ta.

Alates 15. oktoobrist võib sõita talverehvidega. Nende kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Lamellrehvidega tohib sõita aastaringselt. Talverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 3 millimeetrit.

Politsei- ja Piirivalveamet käivitas kevadel Eesti Rehviliiduga kampaania „Paigaldan korralikke rehve!“ ning kutsub sellega ühinema töökodasid, kes paigaldavad sõidukitele korralikke rehve.

Juunikuust suletud olnud Põltsamaa autosild on liiklusele taas avatud. Täna hommikul vurasid üle silla esimesed autod.

Silla ehitustööde maksumus on 619 027, 86 eurot, millest 85 %  ehk 526 173,68 eurot on Euroopa Liidu  Regionaalarengu Fondi toetus.

Ehitaja alustas ettevalmistöödega 29. mail. Esialgu plaaniti silla avamist liiklusele septembri alguses, kuid vaidlused sillaaluste kaablite teisaldamise üle lükkasid ehitustööd edasi.

Kuigi sild on autoliikluseks avatud, tuleb ehitajal veel rajada silla piirded ja teha muud nipet-näpet ehitustööde lõpetamiseks.

 

Vaata fotosid (Väino Valdmann)

sild2.jpgsild1.jpgsild3.jpg

Põltsamaa valla valimiskomisjon registreeris 20. oktoobril uue Põltsamaa Vallavolikogu liikmed. Volikogus asuvad poliitiliste rühmituste lõikes tööle järgmised inimesed:

VALIMISLIIT ÜHINE PÕLTSAMAA
Reet Alev
Lembit Paal
Toivo Tõnson
Elmo Krumm
Indrek Eensalu   
Rauno Kuus  
Karro Külanurm   
Arvi Pettai  
Sigrid Saar  

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Margus Möldri
Jaan Aiaots
Merle Mölder
Ulvi Punapart
Annika Kreitsman
Toivo Peets  
Piibe Haab  

Eesti Keskerakond
Margi Ein  
Andres Vään
Kaire Bubnis

Eesti Reformierakond
Erkki Keldo  
Margus Metsma

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Olev Teder  
Eve Miljand  

Homme, 20. oktoobril kella 8.00-20.00ni on Pajusi maantee täielikult suletud asfalteerimise tõttu.

Võimalusel kasutada ümbersõiduks teisi tänavaid.

Foto sotsiaalmeediast

ASi Advanced Sports Installations Europe soovib esimesed kunstmuru ümbertöötamise tehase liinid tööle panna 1. juulil 2018, kirjutab Tartu Postimees.

Eelmisel reedel õnnestus pärast mitut luhtunud katset Põltsamaa linnavalitsusel müüa tühjalt seisev endine Põltsamaa EPT spordihoone ettevõttele Advanced Sports Installations Europe.  Notar kinnitab ostu lõplikult paari nädala jooksul.

"Eestis asuv tehas hakkab töötlema kasutatud kunstmuru, mis tuleb 1500 kilomeetri raadiuses asuvatelt väljakutelt," ütles ettevõtte juht Raul Lättemägi.

Tehase rajamiseks kulub 2,4 miljonit eurot, millest 1,7 miljonit eurot saadi toetust Euroopa Liidu meetmest Horisont 2020.

EPT-spordihoone ostu vastu väljendas varem huvi ka Puurmanis tegutsev OÜ Löök Ehitus.

Löök Ehituse juht Agu Jürgenson selgitas, et tal polnud võimalik pakkumust teha, sest pangad ei andnud neile kinnitust, et nad tootmishoone ostuks ka soovitud summa laenu saavad.

"Teisalt ei saa ma ka kogu firma raha maja ostmisele kulutada. Sellisel juhul kannatab ettevõtte likviidsus," ütles ta.

 

Loe pikemalt Tartu Postimehest!

Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Keskerakond ja Eesti Reformierakond  sõlmisid täna Põltsamaa vallas koalitsioonileppe.

Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale kuulub uues koalitsioonis vallavanema ning Eesti Keskerakonnale vallavolikogu esimehe koht.  Vallavolikogu aseesimehe koht jääb Eesti Reformierakonnale. Detailne koalitsioonilepe on ette valmistamisel ja allkirjastatakse lähiajal.

Osapooled leidsid, et tegu on piirkonna huve järgiva kokkuleppega, mis on koostatud kõigi osapoolte valimislubadusi arvestades.  Kokkuleppe teinud  isikud kinnitavad, et  kokkuleppeni aitas jõuda kõigi osapoolte soov panustada piirkonna arengusse.

Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale kuulub Põltsamaa valla 23 liikmelises volikogus 7 kohta, Eesti Keskerakonnale 3 kohta ning Eesti Reformierakonnale 2 kohta.

Pajusi mnt 18j omanikuks sai suulise enampakkumise tulemusena  Advanced Sport Installations Europe AS, kes tegi ainsana omapoolse pakkumise. Endine EPT-spordihoone müüdi alghinnaga 51 000 eurot.

Reedel, 13. oktoobril toimunud enampakkumisest olid esialgu huvitatud kolm isikut, kes tasusid osalustasu 200 eurot ja tagatisraha 5100 eurot. Neist kaks, osaühing Löök Ehitus ja  Advanced Sport Installations Europe AS registreerusid ka enampakkumisele.

Esimese ja ainsa pakkumise 51000 eurot tegi Advanced Sport Installations Europe AS esindaja Martin Kärner. OÜ Löök Ehitus juht Agu Jürgenson oli küll kohal, kuid omapooset pakkumist ei teinud.

Kuna endise EPT-spordihoone müük vaidlustati kahel korral kohtus, siis kaasnesid sellega linnale täiendavad kulud.

Tartu halduskohus mõistis linnalt osaühingu Löök Ehitus kasuks välja menetluskulud summas 1275 eurot ja  Advanced Sports Installations Europe AS kasuks  1209 eurot. Varem oli sama asjage seotult linn sunnitud tasuma  osaühingu Löök Ehitus menetluskulud summas 888 eurot.

Hääletustulemused valimisjaoskonnas nr 8 (Puurmani vald)

Liidetud on kokku nii elektroonilised hääled kui ka sedelil antud hääled

 

nr Kandidaat Erakond Hääli
1 MARGUS MÖLDRI SDE 220
2 RAUNO KUUS VL 62
3 ARVI PETTAI VL 44
4 OLEV TEDER EKRE 28
5 LAINE LEMBERG VL 28
6 KAIJA RAUD SDE 22
7 JAAK KASK SDE 20
8 KAISA SALUSTE SDE 15
9 RAGNAR LUST IRL 14
10 VIIVI TUHKANEN IRL 10
11 LEMBIT PAAL VL 7
12 LEHTE MARTIS IRL 6
13 EERO SAAR IRL 6
14 ERKKI KELDO RE 5
15 EVE MILJAND EKRE 5
16 TIIU VIIRA IRL 4
17 ELMO KRUMM VL 3
18 MARGUS METSMA RE 2
19 ÜLLE REBANE RE 2
20 RIINA VALDMETS IRL 2
21 JAAN AIAOTS SDE 2
22 ANDRES VÄÄN KE 2
23 REET ALEV VL 2
24 MART JOOSEP RE 1
25 STEN OJA RE 1
26 UNO VALDMETS IRL 1
27 PIIBE HAAB SDE 1
28 ERIKA SARI SDE 1
29 MAREK TAMM SDE 1
30 AIVAR ROOSILEHT EKRE 1
31 MARGI EIN KE 1
32 OLEV KULL KE 1
33 TIINA AAS KE 1
34 TOIVO TÕNSON VL 1
35 KARRO KÜLANURM VL 1
36 EVI ROHTLA VL 1
37 JAANIKA PÄRN VL 1
38 RANDO OMLER VL 1
39 KERSTI POOK VL 1
40 AIN ROOTS VL 1
41 MARGUS KOHO RE 0
42 MERLE KARUKS RE 0
43 MEELIS RÄÄK RE 0
44 VALVE VARIK RE 0
45 ANTS REINUMÄGI RE 0
46 MARIKA KARTSEPP RE 0
47 JAAN KUTSER RE 0
48 ANNE-LIIS SEPP RE 0
49 ANDRUS KOHV IRL 0
50 TOIVO KROON IRL 0
51 MEELIS JALLAI IRL 0
52 JANEL PALM IRL 0
53 MERLE MÖLDER SDE 0
54 ULVI PUNAPART SDE 0
55 ANNIKA KREITSMAN SDE 0
56 TOIVO PEETS SDE 0
57 REIGO TÕNISSON SDE 0
58 ANNE KURVITS SDE 0
59 MARGE TARGAMA SDE 0
60 TERJE KIIPUS SDE 0
61 JAANIKA LEMETSAR SDE 0
62 MARGIT UUS SDE 0
63 TAIMI RAO SDE 0
64 RAUL KIRSEL SDE 0
65 ALICE SUSI SDE 0
66 IVAR-KALLE SARDIS SDE 0
67 MAIRE PÜSS SDE 0
68 JÜRI MÄNNIKSAAR SDE 0
69 ANNELY SÄÄSK SDE 0
70 RITA BERGMANN SDE 0
71 LEMBIT PUUSEPP SDE 0
72 SIIRI MATTIS SDE 0
73 HEINRICH TOSS SDE 0
74 JAAN SUTT EKRE 0
75 JAAN HALLISTE EKRE 0
76 SIRJE KUKK EKRE 0
77 GERLI RÄNI EKRE 0
78 EDA KASAR EKRE 0
79 AIVAR ALJASTE EKRE 0
80 ARVO ARDAM EKRE 0
81 JAAK KRIVIN EKRE 0
82 KARIN NOOL EKRE 0
83 MARE MAILEHT EKRE 0
84 MARJE KÜPPAR EKRE 0
85 ERICH VALKSAAR EKRE 0
86 KAIRE BUBNIS KE 0
87 KALEV PIKVER KE 0
88 RIHO LAANES KE 0
89 VELLO PELISAAR KE 0
90 HELI LEHISTE KE 0
91 KERSTI PUSKAR KE 0
92 LIIDIA KRASS KE 0
93 PEETER KALLASMAA KE 0
94 LY VASSER KE 0
95 UNO ALLIKHEIN KE 0
96 ENDEL SÄÄSK KE 0
97 SIRJE JÜRMANN KE 0
98 ERMO KIVI KE 0
99 ELLE VILMS KE 0
100 RIINA KÕRGESAAR KE 0
101 NELLI PIUS KE 0
102 LEMMI SARV KE 0
103 URMAS METSMA KE 0
104 IVI SEEDER KE 0
105 VEIKO SEPP KE 0
106 INDREK EENSALU VL 0
107 SIGRID SAAR VL 0
108 GILMAR KRŽIVETS VL 0
109 TOOMAS TEPPO VL 0
110 RAIVO SUNI VL 0
111 LIIA LUST VL 0
112 MEELIS VENNO VL 0
113 AULIKE MILJAND VL 0
114 KARIN TÕNTS VL 0
115 MEELIS KALJUSTE VL 0
116 SANDRA SAVIAUK VL 0
117 MILVI JAANUS VL 0
118 JÜRI SIIRMÄE VL 0
119 MARGUS LIEBENAU VL 0
120 HEINO PUIDE VL 0
121 PIRET SOMELAR VL 0
122 KAARE PÕDER VL 0

 

Hääletustulemused valimisjaoskondades nr 6-7 (Pajusi vald)

Liidetud on kokku nii elektroonilised hääled kui ka sedelil antud hääled

 

nr Kandidaat Erakond Hääli
1 REET ALEV VL 184
2 LEMBIT PAAL VL 59
3 MEELIS RÄÄK RE 35
4 JAAN SUTT EKRE 28
5 TOOMAS TEPPO VL 21
6 MARGUS MÖLDRI SDE 14
7 OLEV TEDER EKRE 14
8 OLEV KULL KE 11
9 ERKKI KELDO RE 9
10 EDA KASAR EKRE 9
11 ELMO KRUMM VL 9
12 MEELIS VENNO VL 9
13 MEELIS JALLAI IRL 8
14 JÜRI SIIRMÄE VL 8
15 MARGUS METSMA RE 7
16 MERLE KARUKS RE 7
17 IVAR-KALLE SARDIS SDE 6
18 MAIRE PÜSS SDE 6
19 ERICH VALKSAAR EKRE 6
20 MERLE MÖLDER SDE 5
21 KAISA SALUSTE SDE 5
22 SIRJE KUKK EKRE 5
23 AIVAR ALJASTE EKRE 5
24 SIRJE JÜRMANN KE 5
25 HEINO PUIDE VL 5
26 ARVO ARDAM EKRE 4
27 MARGUS LIEBENAU VL 4
28 TOIVO KROON IRL 3
29 JAAN AIAOTS SDE 3
30 TIINA AAS KE 3
31 KAARE PÕDER VL 3
32 VALVE VARIK RE 2
33 LEHTE MARTIS IRL 2
34 SIIRI MATTIS SDE 2
35 EVE MILJAND EKRE 2
36 GERLI RÄNI EKRE 2
37 KARIN NOOL EKRE 2
38 MARGI EIN KE 2
39 ANDRES VÄÄN KE 2
40 VELLO PELISAAR KE 2
41 TOIVO TÕNSON VL 2
42 KARRO KÜLANURM VL 2
43 SIGRID SAAR VL 2
44 RAIVO SUNI VL 2
45 RANDO OMLER VL 2
46 RIINA VALDMETS IRL 1
47 JANEL PALM IRL 1
48 TIIU VIIRA IRL 1
49 ULVI PUNAPART SDE 1
50 TOIVO PEETS SDE 1
51 PIIBE HAAB SDE 1
52 REIGO TÕNISSON SDE 1
53 MAREK TAMM SDE 1
54 HEINRICH TOSS SDE 1
55 JAAN HALLISTE EKRE 1
56 JAAK KRIVIN EKRE 1
57 KERSTI PUSKAR KE 1
58 PEETER KALLASMAA KE 1
59 URMAS METSMA KE 1
60 ARVI PETTAI VL 1
61 JAANIKA PÄRN VL 1
62 SANDRA SAVIAUK VL 1
63 MARGUS KOHO RE 0
64 MART JOOSEP RE 0
65 ÜLLE REBANE RE 0
66 ANTS REINUMÄGI RE 0
67 STEN OJA RE 0
68 MARIKA KARTSEPP RE 0
69 JAAN KUTSER RE 0
70 ANNE-LIIS SEPP RE 0
71 UNO VALDMETS IRL 0
72 ANDRUS KOHV IRL 0
73 RAGNAR LUST IRL 0
74 VIIVI TUHKANEN IRL 0
75 EERO SAAR IRL 0
76 ANNIKA KREITSMAN SDE 0
77 ERIKA SARI SDE 0
78 JAAK KASK SDE 0
79 KAIJA RAUD SDE 0
80 ANNE KURVITS SDE 0
81 MARGE TARGAMA SDE 0
82 TERJE KIIPUS SDE 0
83 JAANIKA LEMETSAR SDE 0
84 MARGIT UUS SDE 0
85 TAIMI RAO SDE 0
86 RAUL KIRSEL SDE 0
87 ALICE SUSI SDE 0
88 JÜRI MÄNNIKSAAR SDE 0
89 ANNELY SÄÄSK SDE 0
90 RITA BERGMANN SDE 0
91 LEMBIT PUUSEPP SDE 0
92 AIVAR ROOSILEHT EKRE 0
93 MARE MAILEHT EKRE 0
94 MARJE KÜPPAR EKRE 0
95 KAIRE BUBNIS KE 0
96 KALEV PIKVER KE 0
97 RIHO LAANES KE 0
98 HELI LEHISTE KE 0
99 LIIDIA KRASS KE 0
100 LY VASSER KE 0
101 UNO ALLIKHEIN KE 0
102 ENDEL SÄÄSK KE 0
103 ERMO KIVI KE 0
104 ELLE VILMS KE 0
105 RIINA KÕRGESAAR KE 0
106 NELLI PIUS KE 0
107 LEMMI SARV KE 0
108 IVI SEEDER KE 0
109 VEIKO SEPP KE 0
110 INDREK EENSALU VL 0
111 RAUNO KUUS VL 0
112 EVI ROHTLA VL 0
113 GILMAR KRŽIVETS VL 0
114 LAINE LEMBERG VL 0
115 LIIA LUST VL 0
116 KERSTI POOK VL 0
117 AULIKE MILJAND VL 0
118 KARIN TÕNTS VL 0
119 MEELIS KALJUSTE VL 0
120 AIN ROOTS VL 0
121 MILVI JAANUS VL 0
122 PIRET SOMELAR VL 0

Hääletustulemused valimisjaoskondades nr 2-5 (Põltsamaa vald)

Liidetud on kokku nii elektroonilised hääled kui ka sedelil antud hääled

 

nr Kandidaat Erakond Hääli
1 TOIVO TÕNSON VL 129
2 MARGUS MÖLDRI SDE 103
3 REET ALEV VL 76
4 ERKKI KELDO RE 74
5 INDREK EENSALU VL 71
6 JAAN AIAOTS SDE 69
7 MARGI EIN KE 60
8 LEMBIT PAAL VL 42
9 MARGUS METSMA RE 41
10 EVI ROHTLA VL 35
11 OLEV TEDER EKRE 33
12 MERLE KARUKS RE 30
13 VALVE VARIK RE 30
14 ELMO KRUMM VL 30
15 ULVI PUNAPART SDE 27
16 KARRO KÜLANURM VL 26
17 LIIA LUST VL 26
18 MERLE MÖLDER SDE 25
19 ANNIKA KREITSMAN SDE 25
20 EVE MILJAND EKRE 24
21 JAANIKA PÄRN VL 21
22 KALEV PIKVER KE 18
23 MARGUS KOHO RE 17
24 VELLO PELISAAR KE 16
25 RANDO OMLER VL 16
26 AULIKE MILJAND VL 15
27 JAAN HALLISTE EKRE 14
28 ANDRUS KOHV IRL 13
29 ANNE KURVITS SDE 13
30 SIRJE KUKK EKRE 13
31 UNO VALDMETS IRL 12
32 ERIKA SARI SDE 12
33 REIGO TÕNISSON SDE 12
34 MARGE TARGAMA SDE 11
35 MEELIS KALJUSTE VL 11
36 ANTS REINUMÄGI RE 10
37 GILMAR KRŽIVETS VL 10
38 SIGRID SAAR VL 9
39 KARIN TÕNTS VL 9
40 PIIBE HAAB SDE 8
41 JAAN SUTT EKRE 8
42 GERLI RÄNI EKRE 8
43 KAIRE BUBNIS KE 8
44 LIIDIA KRASS KE 8
45 TOOMAS TEPPO VL 8
46 MARGIT UUS SDE 7
47 JAAK KRIVIN EKRE 7
48 HELI LEHISTE KE 7
49 KERSTI PUSKAR KE 7
50 LY VASSER KE 7
51 MEELIS VENNO VL 7
52 RIINA VALDMETS IRL 6
53 TERJE KIIPUS SDE 6
54 AIVAR ALJASTE EKRE 6
55 MARE MAILEHT EKRE 6
56 ERMO KIVI KE 6
57 RAIVO SUNI VL 6
58 SANDRA SAVIAUK VL 6
59 MARIKA KARTSEPP RE 5
60 ANDRES VÄÄN KE 5
61 RIINA KÕRGESAAR KE 5
62 AIN ROOTS VL 5
63 MILVI JAANUS VL 5
64 TOIVO PEETS SDE 4
65 MAREK TAMM SDE 4
66 TIINA AAS KE 4
67 PEETER KALLASMAA KE 4
68 LEMMI SARV KE 4
69 MARGUS LIEBENAU VL 4
70 MART JOOSEP RE 3
71 ÜLLE REBANE RE 3
72 TOIVO KROON IRL 3
73 JAANIKA LEMETSAR SDE 3
74 TAIMI RAO SDE 3
75 RITA BERGMANN SDE 3
76 AIVAR ROOSILEHT EKRE 3
77 MARJE KÜPPAR EKRE 3
78 URMAS METSMA KE 3
79 ARVI PETTAI VL 3
80 JAAN KUTSER RE 2
81 ANNE-LIIS SEPP RE 2
82 MEELIS JALLAI IRL 2
83 EERO SAAR IRL 2
84 JAAK KASK SDE 2
85 KAISA SALUSTE SDE 2
86 RAUL KIRSEL SDE 2
87 ALICE SUSI SDE 2
88 IVAR-KALLE SARDIS SDE 2
89 HEINRICH TOSS SDE 2
90 EDA KASAR EKRE 2
91 ARVO ARDAM EKRE 2
92 RIHO LAANES KE 2
93 NELLI PIUS KE 2
94 STEN OJA RE 1
95 KAIJA RAUD SDE 1
96 MAIRE PÜSS SDE 1
97 JÜRI MÄNNIKSAAR SDE 1
98 SIIRI MATTIS SDE 1
99 KARIN NOOL EKRE 1
100 OLEV KULL KE 1
101 UNO ALLIKHEIN KE 1
102 ELLE VILMS KE 1
103 IVI SEEDER KE 1
104 JÜRI SIIRMÄE VL 1
105 KAARE PÕDER VL 1
106 MEELIS RÄÄK RE 0
107 RAGNAR LUST IRL 0
108 VIIVI TUHKANEN IRL 0
109 LEHTE MARTIS IRL 0
110 JANEL PALM IRL 0
111 TIIU VIIRA IRL 0
112 ANNELY SÄÄSK SDE 0
113 LEMBIT PUUSEPP SDE 0
114 ERICH VALKSAAR EKRE 0
115 ENDEL SÄÄSK KE 0
116 SIRJE JÜRMANN KE 0
117 VEIKO SEPP KE 0
118 RAUNO KUUS VL 0
119 LAINE LEMBERG VL 0
120 KERSTI POOK VL 0
121 HEINO PUIDE VL 0
122 PIRET SOMELAR VL 0

 

Hääletustulemused valimisjaoskonnas nr 1 (Põltsamaa linn)

Liidetud on kokku nii elektroonilised hääled kui ka sedelil antud hääled

 

nr Kandidaat Erakond Hääli
1 REET ALEV VL 190
2 MARGUS MÖLDRI SDE 161
3 MARGI EIN KE 126
4 MERLE MÖLDER SDE 105
5 JAAN AIAOTS SDE 102
6 ANDRES VÄÄN KE 87
7 ELMO KRUMM VL 83
8 LEMBIT PAAL VL 82
9 MARGUS METSMA RE 72
10 ERKKI KELDO RE 67
11 OLEV TEDER EKRE 64
12 MARGUS KOHO RE 42
13 SIGRID SAAR VL 39
14 TOIVO PEETS SDE 38
15 MART JOOSEP RE 36
16 KAIRE BUBNIS KE 33
17 RAIVO SUNI VL 31
18 GILMAR KRŽIVETS VL 30
19 TOIVO TÕNSON VL 29
20 KARRO KÜLANURM VL 29
21 RIINA VALDMETS IRL 28
22 ULVI PUNAPART SDE 27
23 UNO VALDMETS IRL 25
24 JAAN HALLISTE EKRE 25
25 INDREK EENSALU VL 25
26 ANDRUS KOHV IRL 22
27 PIIBE HAAB SDE 22
28 EVE MILJAND EKRE 20
29 KERSTI POOK VL 20
30 TOIVO KROON IRL 19
31 ANNIKA KREITSMAN SDE 19
32 ERIKA SARI SDE 19
33 RIHO LAANES KE 18
34 ÜLLE REBANE RE 17
35 REIGO TÕNISSON SDE 12
36 KALEV PIKVER KE 12
37 JAANIKA LEMETSAR SDE 11
38 HELI LEHISTE KE 11
39 MARGE TARGAMA SDE 10
40 MAREK TAMM SDE 10
41 TAIMI RAO SDE 10
42 GERLI RÄNI EKRE 10
43 TOOMAS TEPPO VL 10
44 SANDRA SAVIAUK VL 10
45 ANNE KURVITS SDE 9
46 TERJE KIIPUS SDE 9
47 RAUL KIRSEL SDE 9
48 SIRJE KUKK EKRE 9
49 OLEV KULL KE 9
50 KARIN TÕNTS VL 9
51 STEN OJA RE 8
52 JANEL PALM IRL 8
53 ALICE SUSI SDE 8
54 ARVO ARDAM EKRE 8
55 UNO ALLIKHEIN KE 8
56 ENDEL SÄÄSK KE 8
57 EVI ROHTLA VL 8
58 AIN ROOTS VL 8
59 MARGIT UUS SDE 7
60 JÜRI MÄNNIKSAAR SDE 7
61 ANNELY SÄÄSK SDE 7
62 JAAN SUTT EKRE 7
63 AIVAR ROOSILEHT EKRE 7
64 KARIN NOOL EKRE 7
65 TIINA AAS KE 7
66 MERLE KARUKS RE 6
67 ANTS REINUMÄGI RE 6
68 KERSTI PUSKAR KE 6
69 PEETER KALLASMAA KE 6
70 MEELIS KALJUSTE VL 6
71 EDA KASAR EKRE 5
72 JAAK KRIVIN EKRE 5
73 ELLE VILMS KE 5
74 RAUNO KUUS VL 5
75 AULIKE MILJAND VL 5
76 MILVI JAANUS VL 5
77 JAAK KASK SDE 4
78 RITA BERGMANN SDE 4
79 LEMBIT PUUSEPP SDE 4
80 MARJE KÜPPAR EKRE 4
81 NELLI PIUS KE 4
82 LAINE LEMBERG VL 4
83 RANDO OMLER VL 4
84 MEELIS VENNO VL 4
85 PIRET SOMELAR VL 4
86 MEELIS RÄÄK RE 3
87 JAAN KUTSER RE 3
88 KAISA SALUSTE SDE 3
89 AIVAR ALJASTE EKRE 3
90 MARE MAILEHT EKRE 3
91 LIIDIA KRASS KE 3
92 LY VASSER KE 3
93 SIRJE JÜRMANN KE 3
94 ARVI PETTAI VL 3
95 JAANIKA PÄRN VL 3
96 VIIVI TUHKANEN IRL 2
97 TIIU VIIRA IRL 2
98 IVAR-KALLE SARDIS SDE 2
99 MAIRE PÜSS SDE 2
100 ERMO KIVI KE 2
101 VEIKO SEPP KE 2
102 MARGUS LIEBENAU VL 2
103 VALVE VARIK RE 1
104 MARIKA KARTSEPP RE 1
105 LEHTE MARTIS IRL 1
106 EERO SAAR IRL 1
107 VELLO PELISAAR KE 1
108 RIINA KÕRGESAAR KE 1
109 IVI SEEDER KE 1
110 LIIA LUST VL 1
111 JÜRI SIIRMÄE VL 1
112 ANNE-LIIS SEPP RE 0
113 RAGNAR LUST IRL 0
114 MEELIS JALLAI IRL 0
115 KAIJA RAUD SDE 0
116 SIIRI MATTIS SDE 0
117 HEINRICH TOSS SDE 0
118 ERICH VALKSAAR EKRE 0
119 LEMMI SARV KE 0
120 URMAS METSMA KE 0
121 HEINO PUIDE VL 0
122 KAARE PÕDER VL 0

Põltsamaa vallavolikogus sai kõige rohkem kohti valimisliit Ühine Põltsamaa, kokku üheksa. Volikokku pääsesid Reet Alev, Elmo Krumm, Karro Külanurm, Lembit Paal, Indrek Eensalu, Arvi Pettai, Toivo Tõnson, Rauno Kuus, Sigrid Saar.

Sotside ridades pääsesid vallavolikokku Margus Möldri, Ulvi Punapart, Piibe Haab, Jaan Aiaots, Annika Kreitsman, Merle Mölder, Toivo Peets.

Keskerakonna saagiks jäi kolm volikogu kohta, volikokku lähevad Margi Ein, Andres Vään, Kaire Bubnis.

Reformierakonnast on vallavolikogu koht Erki Keldol ja Margus Metsmal. EKREst Olev Tederil ja Eve Miljandil. IRLi nimekirjas kandideerinud Põltsamaal valimiskünnist ei ületanud.

Volikokku pääsenud kandidaatidele antud hääled:

1. Margus Möldri (SDE)            498   
2. Reet Alev (VL Ühine Põltsamaa)    452   
3. Lembit Paal (VL Ühine Põltsamaa)    190   
4. Margi Ein (Keskerakond)        189   
5. Jaan Aiaots (SDE)            176   
6. Toivo Tõnson (VL Ühine Põltsamaa)    161   
7. Erkki Keldo (Reformierakond)        155   
8. Olev Teder (EKRE)            139   
9. Merle Mölder (SDE)            135   
10. Elmo Krumm (VL Ühine Põltsamaa)    125   
11. Margus Metsma (Reformierakond)    122   
12. Andres Vään (Keskerakond)         96   
13.  Indrek Eensalu (VL Ühine Põltsamaa) 96   
14. Rauno Kuus (VL Ühine Põltsamaa)     67   
15. Karro Külanurm (VL Ühine Põltsamaa)     58   
16. Ulvi Punapart (SDE)             55   
17. Arvi Pettai (VL Ühine Põltsamaa)     51   
18. Eve Miljand (EKRE)             51   
19. Sigrid Saar (VL Ühine Põltsamaa)     50   
20. Annika Kreitsman (SDE)         44   
21. Toivo Peets (SDE)             43   
22. Kaire Bubnis (Keskerakond)         41   
23. Piibe Haab (SDE)             32

02. oktoobril toimunud Põltsamaa lasteaia MARI hoolekogu koosolekul võeti vastu otsus laste toidupäeva maksumuse muutmisest.

"Neli aastat on püsinud laste toidupäeva maksumus 1,30 eurol," teatas MARI. "Lasteaed järgib hoolikalt soovitusi lasteaedade menüü osas ning järkjärgult on kasutusele võetud tervislikumaid toiduaineid (näit. menüüs ei ole enam nisusaia, sööme leiba ja sepikut; valge suhkur on asendatud pruuni suhkruga,  vorstitooteid pakutakse vaid 2 x 6-nädalasel perioodil jm). Paraku on toiduainetel olnud hinnatõusud (eriti piimatoodete osas), ka kulutused küttele ja veele on suurenenud. 1,30-eurone päevahind ei kata enam tehtud kulutusi."

Lasteaiapoolsel ettepanekul kinnitas hoolekogu uueks toidupäeva hinnaks 1,50 eurot. See hakkab kehtima alates novembrist 2017.

Linnapoolne toetus jätkub neile lastele, kes on rahvastikuregistri järgi Põltsamaa linna elanikud, nende laste eest tasub linn 0,32 senti ja lapsevanemal tuleb tasuda 1,18 eurot toidu maksumusest.


Rukkikasvatajate vahelisel viljelusvõistlusel saavutas tänavu teise koha Põltsamaa valla põllumajandusettevõte Vitsjärve Põldur, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Vitsjärve Põlduris kasvatati viljelusvõistlusel osalemiseks 28 hektaril rukist sordist `Bono`. Saagiks saadi 10,7 tonni hektari kohta. “Ilmastik soosis rukki kasvu. Koristustööd jäid küll hiljaks, aga selle ajaga kasvas piisavalt suur saak,” ütles ettevõtte juht Tanel Tõrvand.

Tänavuse viljelusvõistluse võitis Viljameister Tartumaalt Konguta vallast, kus 47,2 hektaril saadi saagiks 10,8 tonni hektari kohta.

Loe pikemalt Vooremaast!

 

Fotol rukis (Aleksander Kaasik, Wikimedia Commons)

Laupäeval, 14. oktoobril on uksed on lahti enam kui 60 komandos üle Eesti ja seekord on külla oodatud esimeses järjekorras pereemad, kes on teaduspärast koduhaldjad ja mõtlevad sageli oma pere turvalisusele.  Teiste hulgas on kell 12-16 avatud ka Põltsamaa päästekomando.

„Eestis ei ole veel harjutud perega rääkima, kuidas peaks õnnetuse korral käituma. Näiteks tuleks arutada, kus on pere kogunemiskoht väljaspool maja, juhul kui on vaja majast lahkuda,“ ütles Päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg.

Teemad, mida päästjad avatud uste päeval koos emadega arutlevad, on näiteks:

  • Kuidas joonistada oma kodule evakuatsiooniskeemi, kuidas peavad pereliikmed põlengu korral käituma?
  • Perenaine köögis – mida peaks kindlasti käe sisse harjutama ja meelde jätma?
  • Võtmed välisuksel valmis – sinu perel on võimalik majast kiirelt väljuda ja ellu jääda.

Avatud uste päeval tutvustavad päästjad ka komando igapäevaelu ning näitavad päästetehnikat ja -varustust.

14. oktoober on mitmel pool maailmas tuntud kui Home Fire Drill Day.

Foto: Põltsamaa päästekomando

Hea endine Põltsamaa gümnaasiumi õpilane või õpetaja!

Õhtud on juba pimedad ja paras aeg meenutada...

Põltsamaa gümnaasium saab peagi 100-aastaseks. Oktoobri lõpuni ootame teie mälestusi kooli- või tööajast Põltsamaa koolis.
Eriti huvitavad meid lood inimestest, kooli sündmustest, klassi tegemistest.

Elektrooniliselt on võimalik täita küsimustik aadressil https://goo.gl/CLvQJi   (võib täita ka valikuliselt) Omakäeliselt kirja pandud mälestused võib tuua kooli kantseleisse või saata kirjaga aadressil: Heli Aiaots, Veski 5, Põltsamaa.

Ootame ka fotosid ja muid kooliga seotud dokumente.


PÜG 100 korraldustoimkonna nimel

Heli Aiaots
e-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel.: 5238871

Pühapäeval, 15. oktoobril, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval on igasugune aktiivne valimisagitatsioon keelatud. Keeld puudutab ka valimisreklaami meedias ja sotsiaalmeedias.

„Politsei ei saakski hoida silma peal kõigi üles seatud ligi 12 000 kandidaadi valimispäeva tegevustel, kuid me paneme volikogudesse pürgijatele südamele, et aktiivse valimisagitatsiooni keelu eesmärk on lasta valijatel rahulikult valimas käia. Juba mitu kuud kestnud kampaaniaperiood peab valimispäevaks läbi saama. Nüüdseks peaksid kõik kandideerijad olema jõudnud oma üleskutsed valijatele edastada,“ ütles juhtivkorrakaitseametnik Marili Kohava.

Aktiivne agitatsioon on seaduse mõistes aktiivne tegevus, mis on suunatud rohkem kui ühele inimesele. Selle all mõeldakse aktiivset valijate veenmist ja seisukohtade ning programmide selgitamist. Aktiivse agitatsiooni keeld on üldine ning ei sõltu hääletamise kellaaegadest. Mistahes agiteerimine on keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Ei ole lubatud jagada valimisreklaame, kutsuda üles valima mõne kandidaadi, erakonna või valimisliidu poolt ega kanda valimisreklaamiga riietust.

Politsei on seoses kohalike volikogude valimistega saanud kuu aja jooksul üle 150 teate, mis peamiselt puudutasid keelatud välireklaami. Poliitilise välireklaami keelu rikkumiste osas on politseinikud teinud 23 ettekirjutust ja alustanud kaheksa väärteomenetlust.

Foto: ekraanitõmmis Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehest

Seoses Tõrukese lasteaia hoone renoveerimisega 1. juunist 2018  on lastele vajalik leida ajutine pind. Suvekuudel saab Tõruke kasutada MARI lasteaia abi, sest puhkuste ajal väheneb mõlemas lasteaias laste arv kahe kolmandiku võrra.

Keerulisem on olukord järgmise aasta sügisel. Ühe võimalusena näeb Tõruke lasteaia kolimist Lille tn koolimaja vanasse ossa.

„Olen sellest vestelnud Hannes Sarapiga ning käisin ka kohapeal vaatamas. Ruumiprogramm võimaldab ära paigutada kuni 6 rühma vanemaid lapsi. Selleks tuleb ühendada hoone kütte- ja veevõrku ning remontida kanalisatsioon,“ ütles Tõrukese direktor Helje Tamme.

Kuna Tõrukeses on hetkel 11 rühma, siis tuleb ruumid leida veel viiele rühmale. Lasteaia juhataja pöördus linnavalitsuse poole palvega aidata lahendada lasteaia Tõruke ajutine ruumikitsikus.

Foto Tõrukese kodulehelt

Valimiseelsel perioodil on Politsei- ja Piirivalveamet saanud mitmeid vihjeid Eesti erinevatest piirkondadest häälte ostmise võimalike juhtumite kohta.

Näiteks laekus läinud nädalavahetusel keskkriminaalpolitseile (KKP) vihje, et ühes hooldekodus kogub hooldekodu juht hooldealuste ID-kaarte koos PIN-koodidega, et anda valimistel hääl enda poolt valitud kandidaadile. Kontrolli käigus selgus, et hooldekodus hoitakse patsientide ID-kaarte ja PIN-koode üksteisest eraldi ning ebaseaduslikku kaartide kogumist toime ei panda.

Varasematele valimistele sarnaselt on häälte ostmise vihjeid tulnud ka sellel aastal Harjumaalt, Läänemaalt, Ida-Virust ning Lõuna-Eestist. Politseile on teada antud kahtlastest autodest, mille juhid väidetavalt toovad inimesi valima või pakuvad valimisjaoskondade lähedal hääletajatele alkoholi. Meeleheana on varasematel aastatel hääle ostmiseks kasutatud nii suitsupakke, alkoholi kui ka sularaha.

„Politsei suhtub häälte ostmise vihjetesse väga tõsiselt. Kui inimene annab oma ID-kaardi teisele inimesele kasutamiseks või müüb oma hääle, toetab ta kandidaati, kes ausas valimiskonkurentsis ei pruugiks valituks osutuda,“ selgitas KKP korruptsioonikuritegude büroo komissar Remo Perli.

„Kandidaat, kes juba volikogusse pürgides kasutab ebaausaid põhimõtteid, ei muuda end ka edaspidi. Poliitiline korruptsioon algab pisiasjadest,“ lisas Perli.

Politseinikud on kontrollinud üle Eesti kümneid teateid ka keelatud välireklaami või agitatsiooni kohta. Selle nädala alguseks on politseinikud teinud 23 ettekirjutust ning alustanud kaheksa väärteomenetlust.

Põltsamaa linnavalitsus otsustas eilsel istungil maksta vanaduspensioni ikka jõudnud Põltsamaa linna aukodanikele ühekordset toetust 130 eurot.

Toetust saavad Endel Kiisk, Villu Reiljan, Helbe Pung, Väino Linnuste, Eha Mäll, Mart Vahesoo, Villu Ojassalu, Vilja Roots, Tiit Kulu ja Juta Kossatkin ja Margi Ein.

Vanaduspensioni ikka jõudnud aukodanike toetuse suurus on seotud vabariigi valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri määraga. Ka mullu oli toetuse suuruseks 130 eurot

1. oktoobri seisuga elas rahvastikuregistri andmeil neljas Põltsamaa piirkonna omavalitsuses kokku 10467 elanikku.

Põltsamaa linnas elas 4134, Põltsamaa vallas 3634, Puurmani vallas 1470 ja Pajusi vallas 1229 elanikku.

1. jaanuari seisuga on Põltsamaa ühinemispiirkonnas elanike arv vähenenud 124 võrra. Siis elas Põltsamaa linnas 4163, Põltsamaa vallas 3669, Puurmani vallas 1511 ja Pajusi vallas 1248 elanikku.

Alates möödunud nädalast töötavad Põltsamaa Uus Apteek ja sama maja prillipood nüüdisaegsemates tingimustes, mis loodi mõned kuud kestnud juurdeehitusega, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Kesklinnas, Kesk tänaval, asuva Põltsamaa Uue Apteegi rajaja ja omaniku, proviisor Ülle Rebase, sõnul tekkis apteegi uuendamise mõte kaks aastat tagasi: “Tundsime, et ajale ei tohi jalgu jääda. Mõjutas ka konkurents kui edasiviiv jõud, nimelt naabruses asuvas Konsumi kaupluses avati samuti apteek.”

Loe pikemalt Vooremaast!

 

Täna kell 12 algab kohaliku omavalitsuse volikogude valimise eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades, kestes kolm päeva, 11. oktoobri kella 20-ni.

Sel perioodil on avatud kõik 557 jaoskonda, hääletada saab nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas. Lisainformatsiooni jaoskondade kohta saab veebilehelt www.valimised.ee. Elektrooniline hääletamine kestab kuni 11. oktoobri kella 18-ni. Soovi korral võib interneti teel antud häält muuta, hääletades uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel jaoskonnas.

Valimispäeval, 15. oktoobril häält muuta ei saa ning hääletada saab ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Täna kella 8 seisuga oli oma hääle andnud maakonnakeskustes 27 333 inimest ning interneti teel 91 931 inimest.

3. ja 4. oktoobril toimus Palamuse Rahvamajas neljateistkümnendat korda vanaaegne koolitund Jõgeva maakonna koolide esimeste klasside õpilastele.

Koolitunde viisid läbi Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi pedagoog Aili Kalavus. Õpilasi tervitasid koole haldavate omavalitsuste juhid.

Tootsi-Teele aegsetes koolipinkides istudes said esimeste klasside õpilase osa ka vanaaegse kooli õhustikust. Õpetaja Aili kontrollis nii tähted  tundmist, lugemist kui rehkendamise oskust.

Sule ja tindiga kirjutamine oli enamikule õpilastes esmaseks sellelaadseks kogemuseks. Osalt vähese harjutamise süül tekkisid paberile tindiplekid ning üsna paljudel said tindiseks näpud ja mõnel õpilasel ka nägu.

Kokku osales koolitunnis 304 Jõgevamaa esimeste klasside õpilast.

 

Vaata fotosid (Jõgeva Maavalitsus)

22180115_1280559358736328_6325681836456727674_o.jpg22179873_1281301875328743_6254979855415598050_o.jpg22137241_1280559415402989_4818174836497266516_o.jpg22195548_1280559642069633_9020123623669558876_n.jpg22135645_1280558712069726_7989043826805348651_o.jpg22221804_1280558682069729_5411226581364040487_n.jpg22181351_1280558668736397_8471391353376976800_o.jpg22136907_1280558628736401_5604752001516199577_o.jpg22196019_1280559382069659_1173377038076997668_n.jpg22181456_1280558625403068_4023355794927561691_o.jpg22135297_1280558895403041_4126269385657468881_o.jpg22181246_1280558852069712_8899508160685881438_o.jpg22179756_1280559058736358_1065724707736833754_o.jpg
 

Eile Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud pidulikul õpetajate päeva aktusel tunnustas Põltsamaa Linnavalitsus tänavusi aasta õpetajaid. Tunnustuse pälvisid:

Tõrukese lasteaia sõimerühma õpetaja Ilona Kruuse

Ilona on pühendunud oma tööle, ta on soe, siiras ja sõbralik; toetav, rõõmus ja kannatlik. Lapsevanemad on tema kohta öelnud, et ta teeb „meie pisikeste maandumise suureks saamise teel nii pehmeks, kui see üldse võimalik on”.

Lasteaia Mari õpetaja Rita Mikk

Rita on Lasteaias Mari töötanud juba üle 20 aasta. Tal on lastega head ja sõbralikud suhted. Ta on oma rühma õppe-kasvatustöö ja igapäevaste tegemiste eestvedaja. Mitmel järjestikusel aastal on ta rühmas teinud järjepidevat tööd koolieelikutega, kes kevadeks lasteaeda lõpetades on saavutanud kooliküpsuse. Ta on aktiivne, valmis aruteludes sõna sekka ütlema ja ka ülemajalistes üritustes alati kaasa lööma. Oluliseks väärtuseks peab ta tervist, ka vihmased päevad ei takista lastega õue minemist.

Põltsamaa Muusikakooli õpetaja Kirke  Roosaar

Kirke on seitse aastat õpetanud Põltsamaa Muusikakoolis pilli, mida nimetatakse inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Ilma selle pillita ei saaks hakkama ükski sümfoonia- ega kammerorkester. Tema ja ta õpilaste kaasa mängimine on pannud kõlama nii Põltsamaa Muusikakooli kammerorkestri, Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri kui ka Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri esinemised.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Valli Kulu

Valli on uuendusmeelne, loov, hooliv, positiivse ellusuhtumisega õpetaja, kelle jaoks on oluline iga õpilase võimetekohane areng. Õpilased ütlevad, et ta on lahe ja tore õpetaja, sest käiakse palju ekskursioonidel ja õppekäikudel, ta on humoorikas ja kiidab neid palju.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Agne Kosk

Agne toetab süsteemse tagasisidestamise, huvitavate ja mitmekülgsete õppemeetodite ja –tegevuste rakendamise ning  kaasaegse õpikeskkonna loomise kaudu õpilaste individuaalset arengut. Ta on oma täpsuse ja töökusega, abivalmiduse ja empaatiavõimega  õpilastele eeskujuks ja noorte väärtushinnangute kujundajaks. Agne peab oma töös väga oluliseks edasiviivat tagasisidet õpilastele. Ta leiab, et ilma selleta ei ole ühelgi ülesandel mõtet. Õpilased peavad aru saama, mis oli nende töödes hästi ja mida saaks paremini teha ja kuidas.  

Põltsamaa külje alla Kuningamäele saabub lähipäevil tramm, kus asub tööle mängutuba ja väike kohvik.

Et Tallinna tänavatel vuravad ringi uued trammid, otsustas Tallinna linnatranspordi AS (TLT) kinkida soovijaile kaks liinitöö lõpetanud trammi. Esialgsete visioonide seast valis kolmeliikmeline komisjon välja viis kandidaati, kellelt oodati 3. oktoobriks täiendavat informatsiooni. Huvilised pidid põhjendama, kuidas lahendatakse tehniliselt trammi uude asupaika viimine ning kui intensiivseks prognoositakse selle kasutust uues asukohas.

TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul oli trammihuvilisi palju ning esitatud ideedest mitmed äärmiselt huvitavad.

Tähtajaks esitasid kava Nõmme Kalju staadionile jalgpallitrammi kavandav Nõmme linnaosavalitsus ja Põltsamaa külje alla Kuningamäele AHHAA keskuse stiilis mängutuba-kohvinurka avada plaaniv MTÜ Kardispordiklubi Saduküla, kellele trammid lähipäevil üle antakse.

Soovi korral antakse kingitusega kaasa tükike rööbasteed, kuhu vagun paigutada. Trammi transportimise eest sihtkohta hoolitseb kingi saaja.

 

Fotol tramm, mis jõuab peagi Kuningamäele (Andres Vään)

Puurmani Priitahtlik Päästeselts avab laupäeval renoveeritud päästedepoo hoone, mis asub aadressil Tallinna maantee 6, teatas seltsi juhatuse liige.

Depoohoone renoveerimise maksumuskoos projekteerimisega on 66 000 eurot. Projekti rahastati LEADER-meetmest 35 000 euro ulatuses, 8 000 eurot eraldas päästeamet, projekteerimine rahastati osalt kogukondliku turvalisuse programmist. Ülejäänud vahendid kogus päästeselts aastate jooksul teenuste pakkumisega päästeametile.

Puurmani Priitahtliku Päästeseltsi ridades on 26 liiget, kellest üheksa tegeleb aktiivselt operatiivtööga. Lähiajal on plaanis liikmeskonda suurendada ja hakata pakkuma täiendavaid päästeteenuseid.

 

Foto on illustratiivne

14. juunil pidasid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vanematekogu ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juhtkond ühiskoosoleku ning sõnastasid kuus teemat, kus kool ja lapsevanemad saaksid ühendada oma jõud, et teha üheskoos midagi ära kooli ja meie laste heaks.

Ühtlasi lepiti kokku, et teemaga tegelemiseks moodustatakse töörühmad, kuhu kuuluvad lapsevanemad ja kooli esindajad.

Töörühmade moodustamiseks on vanematekogu koostanud küsitluse, mille leiab aadressil https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc6r0__lS-8JAlSNgO0c4PqxBPsAchfc_Y-nNk3rR6pHLBHLg/viewform?c=0&w=1

Kutsume lapsevanemaid töörühmadesse registreeruma ja kaasa lööma!

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vanematekogu on lapsevanemate vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on koostöös kooli juhtkonnaga Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpikeskkonna arendamine. Vanematekogu moodustati 2017.
aasta 19. aprllil.

Vanematekogu kohta saab lähemalt lugeda siin.

 

Täna kell 9 algas elektrooniline hääletamine, kell 12 avatakse maakonnakeskuste jaoskonnad. Kõik 557 jaoskonda ootavad eelhääletajaid esmaspäevast.

Ööpäevaringselt toimuv elektrooniline hääletamine algas täna, 5. oktoobril kell 9 ja lõpeb 11. oktoobril kell 18. Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb minna aadressile www.valimised.ee, vaja on internetiühendusega arvutit ning isiku tuvastamiseks ID-kaarti või mobiil-ID-d ja PIN-koode.

«Nutiseadmega hääletada ei saa, küll aga saab sellega kontrollida hääle korrektset kohalejõudmist,» teatas valimisteenistus.

Soovi korral saab internetis antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel valimisjaoskonnas. «Oluline on aga jätkuvalt meeles pidada, et valimispäeval, 15. oktoobril häält enam muuta ei saa,» rõhutas riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Maakonnakeskustes saab hääletada 5.-8. oktoobrini kella 12-st 20-ni.

"Maakonnakeskuses saavad hääletada kõik, sõltumata inimese registrijärgsest elukohast. Igas keskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid üheksa ja Tartu linnas kuus," täpsustas Vinkel. Mõlema suurema linna jaoskonnad asuvad kaubanduskeskustes, et inimesel oleks võimalikult mugav oma valikut teha. Maakonnakeskuste jaoskondade kohta saab infot nii www.valimised.ee veebilehelt kui ka kaardirakenduse kaudu aadressilt valimised.rahvastikuregister.ee.

Eelhääletamine kõigis 557-s valimisjaoskonnas toimub 9.-11. oktoobrini. Sel perioodil saab hääletada nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas.

Valimispäeval, 15. oktoobril saab hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik taotleda ka kodus hääletamist. Selleks tuleb esitada eelnevalt kirjalik taotlus või tellida hääletamiskast koju telefoni teel valimispäeval kella 9-st 14-ni.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valivad 79 omavalitsust. Kokku kandideerib 11 804 inimest.

MTÜ Lastekaitse Liit ootab sooviavaldusi Lastekaitse Liidu fondi stipendiumikonkursile. Personaalset stipendiumit jagatakse välja alates 2003. aastast, osalemiseks aineolümpiaadidel, konkurssidel või spordivõistlustel, aga ka huvi-, spordi- või keeltekooli (ringi) õppemaksu tasumiseks. Selle taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös või muul harrastataval alal, näiteks aineolümpiaadid, spordivõistlused, konkursid või muu selline.

Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada põhi- ja keskharidust omandavat õpilast ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks.

Stipendiumi taotlusi oodatakse kuni 16. oktoobrini Sihtasutuses Eesti Rahvuskultuuri Fond vastaval taotluse ankeedil, mille leiab SA Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt. Taotluse ankeedile tuleb lisada trükitud taotluse põhjendus, vähemalt ühe soovitaja põhjendus ja tõend vastavast õppeasutusest, huvi- või spordikoolist. Stipendiume jagatakse kord aastas, novembris.

Lastekaitse Liidu Fondi algkapitaliks oli Eesti Ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnaga kaasnenud rahaline preemia. Ajavahemikul 2003 – 2016 on fondist eraldatud kokku 20 stipendiumi, kogusummas 7 852,50 eurot.

Noori andekaid õppureid toetada soovivad eraisikud ja ettevõtted saavad algatust samuti toetada, tehes ülekande Lastekaitse Liit Swedbanki kontole EE672200221001101347, selgituseks "Lastekaitse Liidu Fond". MTÜ Lastekaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Seega saavad nii juriidilised (piirmäärades) kui füüsilised isikud teha Lastekaitse Liidule annetusi tulumaksuvabalt.

Loe Lastekaitse Liidu stipendiumi kohta täpsemalt siit - http://www.lastekaitseliit.ee/lastekaitse-liidu-fond/

Põltsamaa Felix ostab Eesti kasvatajatelt 900 tonni kõrvitsat, millest valmib 19 erinevat kõrvitsatoodet.

Põltsamaale kasvatavad kõrvitsaid 10 talunikku Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt, Tartumaalt ja Pärnumaalt.

„Kõrvitsakasvatajatele on olnud suvi heitlik, kasvuperioodil oli ilm külm ja vihmane ning veel augustis polnud kindlust, kas tänavu saaki saab,“ rääkis Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. „September oli õnneks soe ja päikeseline, kuid saagikus on piirkonniti väga erinev. Lääne-Virumaal olid tingimused soodsamad ja saak parem, aga näiteks Pärnumaalt tuleb kõrvitsat vähem kui loodetud. Loodus on ajagraafikust kaks-kolm nädalat maas ja kui tavaliselt on selleks ajaks suur osa kõrvitsasaagist purgis, siis tänavu kõrvitsate koristus alles käib. Igal aastal on omad väljakutsed, aga praegu paistab, et saagist purkipanemiseks jätkub,“lisas Viilol.

Kõrvitsate purkipanemiseks on ettevõte palganud hooajaliselt 89 lisatöötajat. Kõrvitsahoidistest 60 protsenti jõuab soomlaste toidulauale, 30 protsenti tarbitakse Eestis ning ülejäänu eksporditakse Rootsi ja Lätti.

Kõige ostetum kõrvitsatoode Eestis on Põltsamaa kõrvitsasalat koduses marinaadis.

Foto autor Põltsamaa Felix (Wikimedia Commons)

Kui esialgse ehitusgraafiku järgi pidid autod üle Põltsamaa Suure silla pääsema septembri lõpus, on praeguseks selge, et rekonstrueerimistööd valmis ei saa, kirjutab Tartu Postimees.

Põhisillal on mõlemal pool veel eraldi kanalisillad, mille ehitusel tulid välja ettenägematud tööd, millega esialgu ei osanud ehitaja arvestada. „Tuli tugiseinu betoneerida juurde, mis olid projektivälised. Valada tuli veel peale- ja mahasõidu plaate. Need viisid tööd esialgsest graafikust välja,“ tõdes Põltsamaa linnamajandusosakonna juhataja Aivar Aigro.

Aigro ütles, et ehitaja pole süüdi, kuna tegemist on ootamatute töödega, mis tulevad ehitusel maa seest välja ja neid ei osanud projekteerija näha.

Lähiajal algavad sillal hüdroisolatsioonitööd. Selleks peab kuiv ilm olema, kuna vihmaga ei saa neid töid teha. Asfalteerimine on kavas 19.-20. oktoobrini. Kui kõik läheb hästi, on oktoobri teises pooles autosild liikluseks taas avatud. Kõik oleneb aga ilmataadist, sest kui ilm hakkab vingerpussi mängima, ei pruugi Aigro sõnul kõik plaanipäraselt minna.

Pärast avamist jätkuvad veel viimistlustööd piirete sättimise, valgustuse ja haljastusega.

Sillatöid teeb Nordpont. Tööde maksumus on ligikaudu 620 000 eurot.

Fotol Põltsamaa autosild enne ümberehitusi

MTÜ Ants Paju nimeline fond pöördus Põltsamaa linna poole palvega planeerida Põltsamaa valla 2018. aasta eelarvesse 1500 eurot Ants Paju mälestuspingi rajamiseks Jõgeva linna.

"Uude Jõgeva valda rajatav Ants Paju mälestuspink on tähismärgiks nii praeguse Jõgeva maakonna elanikele kui külalistele. Märk, mis sümboliseerib mitte alistumist võõrvõimu poolt purustatud elusaatusele. Märk, mis tähistab julgust ning vabadust mõelda ja tegutseda suurelt oma paikkonna hüvanguks," ütles Ants Paju tütar ja MTÜ juhatuse liige Angela Rehi.  
Rehi sõnul oli Ants Paju  elutööks Sõpruse Park Põltsamaal graniitskulptuuride ja nimeliste puudega ning monumentaalskulptuuriga " Kalevipoeg kündmas".

Mälestuspingi idee autor on Jõgeva Lions Klubi president Kalle Pint. Pingi rajamine läheb maksma hinnanguliselt 14 000 eurot ja selle teostajaks on skulptor Tauno Kangro.

Pingi asukohana on kavandatud Jõgeva kesklinna haljasala, purskkaevu läheduses. Ideekavandi järgi kujutab mälestuspink graniidist kõnepulti, millest lähtuvad 2 tammepuust pinki. Pinkide otstes on graniidist tahukad. Graniiti on graveeritud Ants Paju tekstid ning annetajate nimed. Graniidil pronksist detailid, käed avatud raamatut hoidmas, märkmik ja sulepea, kettaheitja ketas ja medal.

Tänavu 24. augustil möödus 129 aastat päevast, mil Tallinnas alustas sõitmist esimene tramm. Selle ajaloolise tähtpäeva puhul otsustas Tallinna linnatranspordi aktsiaselts kinkida kaks trammi neile, kes esitavad parima idee trammivaguni kasutamiseks kohaliku kogukonna huvides.

Ideid trammivaguni kasutamise kohta sai esitada 15. septembrini. Esitatud variantide seast valis hindamiskomisjon välja viis kandidaati.

Teiste hulgas jäi sõelale idee teha AHHA Keskuse stiilis mängutuba-kohvinurk Kuningamäele Põltsamaal.

Lisaks Kuningamäele meeldisid hindamiskomisjonile veel järgmised mõtted:

  • jalgpallitramm Nõmme Kalju staadionile
  • veealuse maailma atraktsioon Rummu karjääri
  • Eestit tutvustav visiitkaart ja infopunkt Narva Peetri väljakule
  • jõetramm Tartusse

Kaks paremat ideed kuulutatakse välja 5. oktoobril. Kingitusena antakse vajadusel kaasa jupike rööbasteed, kuhu vagun paigutada.

Trammi viimise eest sihtkohta peab kingi saaja ise hoolitsema.

Fotol kingitav tramm (Andres Vään)

Et parandada valla teede olukorda ja uuendada valla vee- ning kanalisatsioonisüsteemi võtab Põltsamaa vald täiendavat laenu 470 000 euro ulatuses, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Põltsamaa valla käesoleva aasta eelarve reservfondis on ca 90 000 eurot, millest ei piisa kavandatavate projektide teostamiseks.

Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul arutasid nad rahastamisega seotud teemat ka vallavalitsuse liikmetega ning volikogus. Põltsamaa vallavolikogu liikmed toetasid Põltsamaa vallale laenu võtmist 470 000 euro suuruses summas tagasimaksmise tähtajaga kümme aastat.

Loe pikemalt Vooremaast!

„Tänasest on see maja jälle päris mõisahoone,“ lausus Pajusi vallavanem Reet Alev värskelt renoveeritud maja avaõhtul, kus tänati tööde tegijaid ning esines teatritrupp ja teised valla isetegevuslased, kirjutab Maaleht.

Sisekujunduse autorid on Ingrid Aasoja-Zverev ja Aili Aasoja, kellele avanes enne töö algust ruumidest küllaltki mittemõisalik vaatepilt. Töö tegi keerukaks see, et polnud leida erilisi arhiivimaterjale selle kohta, kuidas siseruumid kunagi välja olid näinud. Põranda ja seinade lähemal uurimisel leiti siiski värvinäidiseid, 19. sajandi lõpu puitpõrandat ja seinamaalinguid, mille järgi plaane seada.

Majas on tehtud mitmeid remonte, kuid mõisalikku välimust hakkas see tagasi saama kümne aasta eest, kui vahetati katus, remonditi välisfassaad, loodi küttesüsteem, tehti paraadtrepp ja toodi tagasi sambad.

Pajusis asub Jõgevamaa üks paremini säilinud mõisakomplekse, mille peahoone rajati 1830ndatel sel ajal levinud klassitsistlikus stiilis. Hoone kunagisest kahest tiivast on säilinud üks. Maja on mitu korda ümber ehitatud, põhjalikumalt 1930ndatel, kui ehitati lava, muudeti ruumide paigutust ning lammutati vanad ahjud ja majaesised sambad.

Fotol Pajusi mõisa peahoone (Väino Valdmann, Wikimedia Commons)

26. septembril viisid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 5. klasside õpilased ellu ühe osa Maanteeameti projektist "Peatu, vaata, veendu!". Projekti eesmärgiks on markeerida ülekäiguradade juurde meeldetuletuseks need kolm sõna, et jalakäijad oleksid teeületamisel hoolsamad ning veenduksid selles, et autojuht plaanib neile teed anda.

Esialgu markeeriti kaks ülekäigurada - Veskitn ja Lille tn kooli vahele jääv ülekäigurada Kuuse tänaval ja Maxima poe juures Tartu mnt jääv ülekäigurada. Pajusi maantee valmides markeeritakse ka Pajusi mnt ja Kuuse tn ristmikule jääv ülekäigurada.

Siinkohal oleks paslik meelde tuletada ka seda, et jalgratturid võivad küll ülekäigurada sõites ületada, kuid sel juhul puudub neil autojuhtide suhtes eesõigus. Seega on kõige turvalisem jalgrattaga teed ületades jalgrattalt maha tulla.

Mariin Sirk
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht

DSC_0121.JPGDSC_0108.JPGDSC_0107.JPGDSC_0133.JPGDSC_0104.JPG

Kosmopargi arendustegevused sujuvad plaanipäraselt.  Kuna tegemist on rahvusvahelist mõõtu turismiatraktsiooniga, on ehitamisele eelnev planeerimisprotsess ja muude reaalsete tegevuste ettevalmistusperiood ka samavõrra põhjalik. Seda viimast tingib ka Kosmopargi ehituslik eripära – esmakordselt integreeritakse siseruumi tuuletunnel kokku 3-korruselise temaatilise meelelahutuspargiga.

Üldehitusliku planeerimisega paralleelselt on käimas läbirääkimised mitme professionaalse ekspositsioonilahenduse teostajaga. Sellega seoses viibitakse septembri viimasel nädalal ka Euroopa suurimal atraktsioonide messil Euro Attraction Show 2017. See reis on ekspositsiooni kavandamisprotsessi vältimatu osa, et olla kursis elamusturismis valitsevate trendide ja tehniliste lahendustega. Berliinis kohtutakse mitmete potentsiaalsete partneritega. Välja on otsitud palju põnevaid atraktsioone, millega kohapeal lähemalt tutvuda saab, et siis hiljem nende hulgast sobiv valik teha.

Alates septembrist on Kosmopargi autopartneriks City Motors, kellega sõlmiti ka vastav koostööleping. See on hea uudis kõigile Kosmopargi sõpradele, kellele Renault ja Dacia sõidukite ametlik edasimüüja on juba täna valmis pakkuma hinnaüllatusi.

Egle Oja
Projektijuht

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. Parima gümnaasiumiõpetaja tiitlile kandideerib tänavu teiste hulgas ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Agne Kosk.

Haridus- ja teadusministeerium iseloomustab Agnet järgmiselt:

Agne Kosk on õpetaja, kes toetab süsteemipärase tagasisidestamise, huvitavate ja mitmekülgsete õpptegevuste ning ergonoomilise õpikeskkonna loomise kaudu õpilaste individuaalset arengut. Ta on täpsuse, töökuse ja empaatiavõimega õpilastele eeskuju ning nende väärtushinnangute kujundaja.

Õpetaja Agne on väga hea suhtleja, konkreetne ja sõnapidaja. Tema tunnid algavad alati väga täpselt ja on ka väga hästi ette valmistatud. Õpilaste sõnul on õpetaja Agnel nende jaoks alati aega. Ta kuulab ka neid muresid, mis pole seotud aineõpetusega ja aitab neile leida lahendusi.

Ta on oma õpilastesse süstinud ingliskeelse kirjanduse lugemise pisiku. Sügisel ja kevadel, kui ilmad soojad, minnakse raamatut lugema õue, kas või puu otsa. Külmemal ajal võib tund toimuda hoopis kodundusklassis, et ingliskeelsete retseptide järgi saaksid valmida mõne rahvusköögi hõrgutised. Kogu tegevus köögis toimub seejuures muidugi inglise keeles.

Agne on aktiivne ka tunniväliselt. Ta käib sageli digikoolitustel ja on korraldatud majandussuuna õpilastele seminari finantsharidusest, millest tegi video nendele õpilastele, kes ei saanud osaleda. Agne saab hästi läbi nii lapsevanemate kui ka kolleegidega ja kuulub õpetajate esindajana Põltsamaa ühisgümnaasiumi hoolekogusse.


Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitlile kandideerivad lisaks Agnele veel Saku gümnaasiumi kunstiõpetaja Eda Piisang ja Tartu Tamme gümnaasiumi keemiaõpetaja Aleksandr Kirpu.

Fotol aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid 2017 (vasakult Agne Kosk, Aleksandr Kirpu ja Eda Piisang). Autor/allikas: haridus- ja teadusministeeriumi/ERR

Põltsamaa Linnavalitsus otsustas reedesel istungil loobuda Pajusi mnt 18j kinnistu enampakkumise kitsendavatest tingimustest ja korraldab uue enampakkumise.

Suuline enampakkumine toimub 13. oktoobril kell 15.00 Põltsamaa Kultuurikeskuse teise korruse nõupidamiste ruumis. Osavõtutasu 200 eurot ja tagatisraha 5100 eurot tuleb enampakkumisel osalejail tasuda Põltsamaa Linnavalitsuse arveldusarvele hiljemalt 12. oktoobriks.

Endise EPT-spordihoone enampakkumine pidanuks esialgu toimuma möödunud reedel. Et aga ostusoovi väljendanud OÜ Löök Ehitus vaidlustas selle kohtus, oli linn sunnitud varem välja kuulutatud enampakkumise tühistama.  

9. –13. oktoobrini kutsuvad Eesti toiduainetööstused kodumaise toidu sõpru endale külla. Teiste hulgas avab külastajatele uksed ka Põltsamaa Felix.

„Käimasoleval Eesti toidu kuul ja avatud toiduainetööstuste nädala eel on kodumaine kvaliteetne ja maitsev toit eriti suure tähelepanu all ning parim viis näha, kuidas valmivad omamaised tooted, on minna seda tootja juurde oma silmaga vaatama,“ kutsus maaeluminister Tarmo Tamm toiduhuvilisi üles olema aktiivsed.

Põltsamaa Felixit saab külastada 10. ja 11. oktoobril kell 10:00-11:30, 13:00-14:30, 15:00-16:30. Kuna kohtade arv on piiratud, siis tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida Avatud toidutööstuste nädala kodulehel: http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal-2017

Avatud uste päeval saab külastaja näha Põltsamaa Felixis kõrvitsatoodete, mahlade ja veini tootmist. Degusteerida saab köögivilja tooteid, mahla, smuutit ja kastmeid. "Võimalusel teeme veini degusteerimist meie veinikeldris," teatas ettevõte.

Eesti toidutööstused avavad ühiselt uksed juba teist korda ning ühtekokku saab üle Eesti tutvuda 26 tootmisettevõttega.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on avatud toiduainetööstuste nädala näol tegemist suurepärase võimalusega näha ja kogeda, millistes tingimustes valmib meie igapäevane toit, ning veenduda selle tervislikkuses ja kvaliteedis. „On rõõm, et nii paljud toidutööstused on nõus avama nädalaks oma uksed. Loodan, et inimesed hindavad seda ja kasutavad pakutavat võimalust aktiivselt,“ lisas Potisepp.

Lisaks Põltsamaa Felixile ootavad sel päeval külastajaid A. Le Coq, Ande Juustufarm, Artocarpus, Balbiino, Balsnack, Balti Veski (Veski Mati), Breti (Luke Farmimeierei), Ecofarm, Estover Piimatööstus, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Maru Food, Minna Sahver, Moe, RemedyWay, Saidafarm, Saku Õlletehas, Salvest, Scanola Baltic (Olivia), Sepa mahetalu, Tallegg (HKScan Estonia), Tamme talu ürdiaed ja Uvic

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Foto Põltsamaa Felix (Wikimedia Commons)

Osaühing Löök Ehitus vaidlustas Tartu Halduskohtus endise EPT-spordihoone enampakkumise, leides et enampakkumise tingimused eelistavad ühte osapoolt teisele.

Põltsamaa Linnavalitsus pidi reedel, 22. septembril avalikul suulisel enampakkumisel müüma EPT endise spordihoone kinnistu. Enampakkumise teates oli tingimusena välja toodud, et ostja peab kinnistul asuva hoone võtma kahe aasta jooksul kasutusele vähemalt 75% ulatuses hoone suletud netopinnast (1663,8 m2). Kasutusele võtmise kohustuse rikkumise ja mittetäitmise korral tuleb ostjal tasuda leppetrahv 12 750 eurot.

OÜ Löök Ehitus viitab kaebuses sellele, et kui linn soovis kinnistut müüa otsustuskorras Advanced Sports Installations Europe ASile, siis ei seadnud see ettevõtjale mingeid eritingimusi hoone kasutuselevõtul.

"Võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt on praegusel enampakkumisel eritingimuste ja leppetrahvide kehtestamine selle printsiibi varjamatu rikkumine," märkis OÜd Löök Ehitus esindav Annika Kiisk (Õigusbüroo Aspekt OÜ).

Kiisa sõnul peab Põltsamaa linnavalitsus põhjendama, mis asjaoludel nüüd toimuval suulisel enampakkumisel lisandusid ostjatele oluliselt koormavamad müügitingimused.

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks OÜ Löök Ehitus kaebust. Kui kohus keelab kinnistu müügi enapakkumisel, tekib vaidluse lahendamiseni olukord, kus kinnistu arendamine jääb seisma - ei looda uusi töökohti, hoone kinnistul amortiseerub ja tema väärtus langeb, linnal jäävad tegemata olulised investeeringud müügist laekuva tulu arvelt jms.

Põltsamaa Linnavalitsus on seisukohal, et on käitunud antud olukorras õiguspäraselt ja kaebus on esitatud üksnes pahatahtlikel eesmärkidel, ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Samuti avaldas linnavalitsus arvamust, et ka selle vaidluse lahenedes ja uue enampakkumise korraldamisel leiab kaebaja võimaluse selle taas vaidlustada.

Tartu Halduskohus võttis eile vastu kohtu määruse, millega rahuldas OÜ Löök Ehitus õiguskaitse taotluse ning peatas EPT-spordihoone kinnistu müügi kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Esmaspäeval külastas Sõpruse parki praegune USA suursaadik Eestis James D. Melville jr. Suursaadiku võtsid vastu maavanem Viktor Svjatõtsev, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning Sõpruse pargi praegune hooldaja Tiit Kulu.

"Enam kui 6000 pargis kasvavat puud on istutatud erinevate Eesti ja välismaa kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelaste poolt. Meil on suur au jätkata seda keskkonnasõbralikku traditsiooni, mis rõhutab Eesti ja USA vahelist tugevat sõprust!" teatas Ameerika Ühendriikide Suursaatkond.

Senised USA suursaadikud ja üks atašee on Sõpruse parki istutanud tänase seisuga seitse puud.

 

Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna foto

Bussiettevõtte Taisto Liinid avab alates esmaspäevast, 25. septembrist uue Tallinn-Tartu bussiliini. Buss hakkab iga päev väljuma Tallinnast kell 6:45 ning peatub teel Tartusse ka Adaveres (kell 8:13) ja Põltsamaal kell 8:25, Tartusse sisenedes peatub buss ka Maarjamõisa haigla juures.

Tartust väljub buss iga päev kell 12:15 ja teel Tallinna peatub buss ka Põltsamaal (kell 13:10) ja Adaveres (kell 13:18). Tallinna sisenedes peatub buss ka Lennujaamas. 

Bussipileteid on võimalik osta bussijuhilt ning ette Tallinna ja Tartu bussijaamadest ning ette ka internetist Tpilet.ee lehelt sisenemiseks ka Põltsamaa ja Adavere bussipeatustest.

Liini hakkab teenindama 50-kohaga reisibuss, mille kõik istekohad on varustatud turvavöödega. Bussis on kliimaseade, WC, tasuta WiFi, bussi keskosas 220V seadmete laadimisvõimalus.

Kamari haridusselts tegi neile kasutada antud umbes viiel hektaril valla ühiskondlike ehitiste maal lageraie, et sinna korralik parkmets rajada. Raieteatist seltsil polnud, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Vallavanem Toivo Tõnson tõdes ajalehele, et tegu on tehtud ja puid keegi enam püsti ei tõsta.  “Minu meelest oleks praegu kõige õigem keskenduda sellele, kuidas jama lahendada võimalikult paremal moel,” märkis Tõnson.

Möödunud nädala lõpus käis vallas projekteerija Andres Piir, kes vaatas kinnistu üle. Vald teeb temaga lepingu, kuid kõik kulud peavad tulema rahast, mille haridusselts metsa müügist saab.

Foto on illustratiivne

Loe pikemalt Vooremaast!

Uuest nädalast on Põltsamaal, Riho Pettai perearstikabinetis võimalik kahtlase sünnimärgi kiireks kontrollimiseks minna teledermatoskoopia uuringule Dermtest.

Melanoom on ohtlik nahavähi vorm, kuid piisavalt varakult avastades ravitav. Melanoom võib areneda uutest nahamoodustistest ja sünnimärkidest, mistõttu peaks igaüks jälgima oma nahal toimuvaid muutusi ja vajadusel minema kontrolli. Paraku võivad järjekorrad nahaarsti juurde pikaks venida, mistõttu tuleb otsida täiendavaid lahendusi. Üks võimalus probleemsele sünnimärgile nahaarsti hinnang saada on telemeditsiiniteenus Dermtest.

Dr Pettai sai enda käsutusse spetsiaalse Dermtest tarkvara ning dermatoskoobi (mikroskoobi ja valgussüsteemiga kaamera). Dermatoskoobiga sünnimärgist tehtud pilt võimaldab näha naha pinnaaluseid muutuseid, mis võivad viidata nahavähi tekkele. Nende hindamine on eriti oluline nahakasvaja varases arengustaadiumis.

Perearst Pettai ütles, et näevad igapäevaselt patsiente, kellel on mure. "Kehal on märgatud hiljuti tekkinud või muutunud teistest erinevat sünnimärki ning meilt küsitakse nõu ja abi, nüüdsest on võimalik neile siinsamas Põltsamaal kiiret eriarstipoolset diagnostikavõimalust pakkuda" märkis Dr Pettai.

Tarkvara aitab kiirelt ja mugavalt edastada dermatoskoobiga tehtud pildi sünnimärgist erialaspetsialistile hindamiseks keskuses. Patsiendile määratakse diagnoos ning soovitatakse edasine tegevusplaan tarkvara vahendusel. "Nii saab tuua eriarsti konsultatsiooni inimesele lähemale ning samuti mõistlikumalt rakendada dermatoloogide aega. Lahenduse abil on dermatoloogid avastanud ligi 100 varase faasi nahakasvajat ning kokku on teenust kasutatud 6000 korda.

Dermtesti tasulise teenuse raames konsulteerivad distantsilt pilte dermatoloogid Tallinnast ja Tartust. Dr Ulvi Loite märkis, et uuringule tasub minna inimestel, kelle nahale on hiljuti tekkinud, kasvav või muutuv sünnimärk - suurenev, veritsev, mitmevärviline. "Melanoomi riski võib oluliselt suurendada ka intensiivne päikesevalgus või pidev solaariumi külastamine" lisas Dr Loite. Oma nahka peaksid eriti tähelepanelikult jälgima ka inimesed, kelle lähisugulastel on esinenud nahavähki.

Teenus on tasuline ning ühe sünnimärgi uuring maksab 25 eurot, iga täiendav sünnimärk 10 eurot. Õde teeb teile muret tegevast sünnimärgist pildi, mis omakorda edastatakse eriarstile konsultatsiooniks. Kahe tööpäeva jooksul saadakse vastus, kas sünnimärgis on tunnuseid, mis viitavad nahavähile, melanoomile või nende tekkele ning vastavalt sellele määratakse edasine tegevus: kas vajalik on jälgimine või peaks sünnimärgi laskma kirurgil eemaldada ja seda uurima laboris. Pilti teinud arst või õde annab vastavalt dermatoloogi soovitusele inimesele juhiseid edasise tegevuse osas.

Koos Jõgevamaaga on Dermtest kättesaadav üheteistkümnes maakonnas kokku 19 kliinikus (www.dermtest.ee) ning samuti ollakse aktiivsed Leedus ja Saksamaal, kus süsteemi kasutab 4 esmatasandi raviasutust.

Tasulist uuringut viiakse Põltsamaal Perearst Riho Pettai juures, Lossi tn 49. Registreerumiseks palume helistada numbril 7751148 või 5255974.

Foto on illustratiivne

Varem oktoobri alguses lõpetama pidanud kolm Põltsamaad läbivat kaugbussiliini lõpetavad detsembri alguses.

OÜ Eesti Buss kiri liinide nr 292, 716 ja 879 sulgemise kohta saabus maanteeametisse 31. detsembril. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnul kehtib kaugliine teenindavatele ettevõtetele nõue, et liiniloa kehtetuks tunnistamiseks peab ettevõte esitama avalduse sellise soovi kohta maanteeametile 90 päeva pikkuse etteteatamise tähtajaga.

Maanteeameti järelpärimise peale teatas bussiettevõte, et teenindab kolme Põltsamaad läbivat liini numbriga 292, 716, 879 novembrikuu lõpuni.

Põltsamaa kultuurikeskuses toimus täna esmakordselt õpilastele ja noortele suunatud huvitegevuse mess.  Ühtekokku oli messil esindatud ligi kolmkümmend organisatsiooni  Põltsamaa linnast, Põltsamaa vallast, Pajusi vallast, Puurmani vallast ja Kolga-Jaani vallast, kes tutvustasid kümneid erinevaid huvitegevusvõimalusi Põltsamaa piirkonnas.

Huvitegevuse messi korraldajaks oli Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus eesotsas noorsootöötaja Merle Vahiga. Sündmus toimus noorsootööalase Põltsamaa piirkonna koostööprojekti raames.


Vaata fotosid messist!

9.jpg15.jpg17.jpg20.jpg21.jpg2.jpg14.jpg5.jpg11.jpg1.jpg7.jpg12.jpg4.jpg16.jpg18.jpg20170915_120900.jpg8.jpg19.jpg6.jpg3.jpg20170915_120838.jpg20170915_121318.jpg13.jpg

Põltsamaa Linnavalitsus müüb reedel. 22. septembril avalikul suulisel enampakkumisel EPT endise spordihoone kinnistu. Kinnistu alghind  on 51 000 eurot ja enampakkumise samm 1000 eurot.

Ostja peab kinnistul asuva hoone võtma kahe aasta jooksul kasutusele vähemalt 75% ulatuses hoone suletud netopinnast (1663,8 m2). Kasutusele võtmise kohustuse rikkumise ja mittetäitmise korral tuleb ostjal tasuda leppetrahv 12 750 eurot.

Enampakkumine toimub 22.09.2017 kell 15.00 Põltsamaa kultuurikeskuses. Osavõtutasu 200 eurot ja tagatisraha 5100 eurot tuleb tasuda Põltsamaa Linnavalitsuse arveldusarvele hiljemalt 21. septembriks.

Kõrgeima pakkumuse teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil  õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumus on tunnistatud paremuselt järgmiseks.

Kinnistu müügihind kuulub enampakkumise võitja poolt tasumisele ühe kuu jooksul pärast Põltsamaa linnavalitsuse poolt enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimise otsuse tegemist ja enne müügilepingu sõlmimist.

Puurmani Vallavalitsus võõrandab kirjaliku enampakkumise korras korteriomandid Puurmani alevikus Tartu mnt 6-2 ja Tallinna mnt 13-6.

Enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkujal tasuda tagatisraha 10% alghinnast Puurmani Vallavalitsuse arvele Swedbank EE 862200001120109055 ning esitada kinnises ümbrikus oma pakkumus, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • Pakkuja nimi;
  • Avaldus vara ostmiseks enampakkumisele kehtestatud tingimustel;
  • Arvuline pakkumuse summa numbriliselt ja sõnadega.


Pakkumus peab olema allkirjastatud esindusõigust omava isiku poolt, vajadusel esitatakse volikiri.

Täiendav info Margus Möldri, tel 513 4960.

Pakkumused esitada aadressile Puurmani Vallavalitsus, Tallinna mnt 1, Puurmani alevik, 49014 Jõgevamaa 29. sept 2017 kell 10.00.

Põltsamaa Olerexi tankla juures töid tegeva Evicon OÜ projektijuhi Kaspar Viksi sõnul laiendatakse tankimisala Tallinna-Tartu maantee suunas ja suurte veokite jaoks luuakse eraldi tankimisala, kuhu paigutatakse besiinitankurite juurest ümber diiseltankurid, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.  Diiseltankurite ümberpaigaldamisega tuleb juurde kaks bensiinitankurit.

Ehitustöödega alustati kolm nädalat tagasi ja oktoobris peavad need tehtud saama.

Loe pikemalt Vooremaast!

"Aeg on sealmaal, et peame hakkama oma väikse vallalehega otsi kokku tõmbama," kirjutasid Kõo Vallalehe toimetajad Ille Riisk ja Inna Aus viimase numbri järelhüüdes.

Augustis ilmunud vallaleht oli viimane Kõo oma leht. Septembri- ja oktoobrikuus antakse välja juba liituvate valdade Ühinemisleht ja edasine selgub peale 15. oktoobri valimisi. Ühinenud omavalitsused on kokku leppinud, et edaspidi hakkab ilmuma Põhja-Sakala elu kajastav väljaanne ja seal on eraldatud Kõo piirkonnale oma lehekülg.

Esimene Kõo valla leht ilmus oktoobris 1996 Kõo valla ja valimisliidu „Usaldus“ väljaandena. Novembrist 1996 ilmusid Kõo valla teataja nimega „Koduküla“ mõned numbrid. Igakuisena on Kõo Vallaleht ilmunud 2002. a novembrist.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit esitas 15. oktoobril toimuvateks Põltsamaa valla volikogu valimisteks ühe kandidaadina üles Meelis Tamme, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Roosna-Alliku vallas.

Kuna Tamme püsiv elukoht on väljaspool ühinemisjärgset Põltsamaa valda, keeldus Põltsamaa valla valimiskomisjon teda registreerimast valimiste kandidaadina. Sellesisulise otsuse võttis valimiskomisjon vastu 8. septembril.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lõige 5 sätestab, et kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Reformierakonna kandidaat Põltsamaa vallavanemaks on Erkki Keldo ja volikogu esimeheks Margus Metsma. Erkki Keldo on praegu Põltsamaa vallavolikogu liige ja Margus Metsma Põltsamaa vallavolikogu aseesimees ja Põltsamaa linnavalitsuse liige, teatas erakond.

“Kõige suurem väljakutse ühinevale omavalitsusele saab olema nelja valla ühendamine ühtseks ja tugevaks omavalitsuseks, mille keskuseks on Põltsamaa linn. Pikema vaatena on eesmärgiks muuta Põltsamaa vald kasvava elanikkonnaga omavalitsuseks. Selleks on meil vaja koostöös ettevõtetega pakkuda inimestele konkurentsivõimelise palgaga töökohti,” ütles Keldo.

Tema sõnul on vaja saavutada olukord, kus inimesed tahavad Põltsamaa valda elama tulla, sest siin on aktiivsed kogukonnad, hästi tasustatud töökohad ja hea elukeskkond lastest eakateni.

“Meie prioriteediks on korrastada keskusi ühendavad autoteed ja rajada Põltsamaale turvaline ning inimeste liikumissuundi arvestav kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see lähedalasuvate keskustega nagu Adavere, Pajusi, Esku, Kamari ja Lustivere,” lausus Keldo.

Margus Metsma soovib, et uues ühinenud volikogus toimuks avatud ja kõiki vallaelanike arvestav arutelu. “Külaseltsid peavad saama vallale headeks partneriteks. Ainult nii on volikogul võimalik vastu võtta tarku ja kaalutletuid otsuseid,” sõnas Metsma.

“Reformierakonna jaoks on oluline aktiviseerida kohalike inimesi ning toetada rohkem kogukondlikke algatusi ja külaseltside tegevust. Inimesed, kes on valmis panustama vabatahtlikult oma aega kogukonna parandamiseks, peavad saama omavalitsuse poolt maksimaalse toe,” lisas Metsma.

Varem on oma vallavanema kandidaadi nimetanud sotsiaaldemokraadid, kes näevad pärast valimisi valda juhtimas Margus Möldrit, ja valimisliit Ühine Põltsamaa, kelle vallavanema kandidaat on Reet Alev.

Põltsamaa valla valimiskomisjon võttis reedel vastu otsuse kohalikel valimistel osalevate kandidaatide registreerimisnumbrite andmise kohta.

Komisjon andis 15. oktoobril 2017 toimuvateks Põltsamaa Vallavolikogu valimisteks registreeritud kandidaatidele registreerimisnumbrid kandidaate esitanud erakondade ja valimisliidu vahelise liisuheitmise tulemusena selgunud järjekorras järgmiselt:

 

Eesti Reformierakond
nr 101 Margus Metsma
nr 102 Erkki Keldo
nr 103 Merle Karuks
nr 104 Ülle Rebane
nr 105 Meelis Rääk
nr 106 Ants Reinumägi
nr 107 Valve Varik
nr 108 Mart Joosep
nr 109 Jaan Kutser
nr 110 Sten Oja
nr 111 Marika Kartsepp
nr 112 Anne-Liis Sepp
nr 113 Margus Koho

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
nr 114 Uno Valdmets
nr 115 Eero Saar
nr 116 Toivo Kroon
nr 117 Tiiu Viira
nr 118 Riina Valdmets
nr 119 Viivi Tuhkanen
nr 120 Janel Palm
nr 121 Lehte Martis
nr 122 Ragnar Lust
nr 123 Andrus Kohv
nr 124 Meelis Jallai

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
nr 125 Margus Möldri
nr 126 Merle Mölder
nr 127 Ivar-Kalle Sardis
nr 128 Erika Sari
nr 129 Toivo Peets
nr 130 Annika Kreitsman
nr 131 Reigo Tõnisson
nr 132 Ulvi Punapart
nr 133 Raul Kirsel
nr 134 Taimi Rao
nr 135 Jaak Kask
nr 136 Alice Susi
nr 137 Kaisa Saluste
nr 138 Heinrich Toss
nr 139 Marge Targama
nr 140 Kaija Raud
nr 141 Maire Püss
nr 142 Rita Bergmann
nr 143 Anne Kurvits
nr 144 Lembit Puusepp
nr 145 Siiri Mattis
nr 146 Terje Kiipus
nr 147 Piibe Haab
nr 148 Annely Sääsk
nr 149 Marek Tamm
nr 150 Margit Uus
nr 151 Jüri Männiksaar
nr 152 Jaanika Lemetsar
nr 153 Jaan Aiaots

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
nr 154 Olev Teder
nr 155 Eve Miljand
nr 156 Sirje Kukk
nr 157 Gerli Räni
nr 158 Arvo Ardam
nr 159 Eda Kasar
nr 160 Mare Maileht
nr 161 Marje Küppar
nr 162 Jaan Sutt
nr 163 Erich Valksaar
nr 164 Jaak Krivin
nr 165 Jaan Halliste
nr 166 Aivar Aljaste
nr 167 Karin Nool
nr 168 Aivar Roosileht

Eesti Keskerakond
nr 169 Andres Vään
nr 170 Margi Ein
nr 171 Riho Laanes
nr 172 Kaire Bubnis
nr 173 Kalev Pikver
nr 174 Tiina Aas
nr 175 Peeter Kallasmaa
nr 176 Kersti Puskar
nr 177 Olev Kull
nr 178 Ly Vasser
nr 179 Urmas Metsma
nr 180 Nelli Pius
nr 181 Vello Pelisaar
nr 182 Liidia Krass
nr 183 Uno Allikhein
nr 184 Riina Kõrgesaar
nr 185 Ermo Kivi
nr 186 Heli Lehiste
nr 187 Sirje Jürmann
nr 188 Veiko Sepp
nr 189 Elle Vilms
nr 190 Lemmi Sarv
nr 191 Endel Sääsk
nr 192 Ivi Seeder

VALIMISLIIT ÜHINE PÕLTSAMAA
nr 193 Lembit Paal
nr 194 Rauno Kuus
nr 195 Raivo Suni
nr 196 Indrek Eensalu
nr 197 Reet Alev
nr 198 Toivo Tõnson
nr 199 Toomas Teppo
nr 200 Karro Külanurm
nr 201 Sigrid Saar
nr 202 Elmo Krumm
nr 203 Sandra Saviauk
nr 204 Arvi Pettai
nr 205 Evi Rohtla
nr 206 Gilmar Krživets
nr 207 Kaare Põder
nr 208 Meelis Kaljuste
nr 209 Laine Lemberg
nr 210 Margus Liebenau
nr 211 Liia Lust
nr 212 Heino Puide
nr 213 Karin Tõnts
nr 214 Jaanika Pärn
nr 215 Jüri Siirmäe
nr 216 Aulike Miljand
nr 217 Ain Roots
nr 218 Kersti Pook
nr 219 Piret Somelar
nr 220 Rando Omler
nr 221 Milvi Jaanus
nr 222 Meelis Venno

Esmaspäeval, 11. septembril kell 16.00-18.00 toimub Põltsamaa noortekeskuses avalik arutelu peagi sündiva Põltsamaa valla hariduse tulevikust. Avalikustatud on dokumendi “Õppiva ja uudishimuliku Põltsamaa valla visioonipaber” esialgne versioon ehk prototüüp, millele oodatakse tagasisidet esmaspäevasel kohtumisel või 18. septembrini elektrooniliselt.

“Hariduspõllul on suurte võimaluste aeg,” sõnas Koidu-Tani Jürisoo, Avatud Meele Instituudi eestvedaja 12. juunil Põltsamaa Noortekeskuses toimunud mõtteõhtul ning rõhutas: “ükski süsteem ei saa kunagi valmis, see liigub edasi”.

4 P ehk Pajusi, Puurmani, Põltsamaa valla ja Põltsamaa linna ühinemisele võiks samuti läheneda kui suurele võimalusele. 2017. aasta kevadsuvel võtsid ligi 100 õppijat, koolijuhti, õpetajat, vallajuhti, lapsevanemat jne osa aruteludest, mis mõtestasid lahti küsimust, kuidas me saame luua tõelisel koostööl põhineva, uuendusliku ja igat noort toetava haridus- ja noorsootöömudeli uues Põltsamaa vallas. Piirkonna hariduse tulevikust hoolivad inimesed on arutlenud, kuidas koos aidata kaasa sellele, et iga noor kogeks oma õpiteekonda siin sedavõrd rikkalikuna, et ta hea meelega jätkab eneseteostust oma kodukohas või astub enesekindlalt laia maailma.

Me asusime teele avatult, julgustasime julgemalt unistama ja mitte olemasolevatesse piiridesse liialt kinni jääma. Mõttetöö tulemusena sündis “Õppiva ja uudishimuliku Põltsamaa valla visioonipaber”. See ei ole veel valmis. See on prototüüp, mis on loodud tagaside saamiseks ja veelgi paremaks lihvimiseks. Soovime esmaspäeval tagasisidet visioonipaberile kõigilt huvilistelt. Oodatud on näited piirkonna headest praktikatest, millega mudelit veel rikastada. Arutame, kuidas loodud visiooni ellu viia.

Ühinevad omavalitsused on moodustanud valla ühinemise ette valmistamiseks töörühmad. Hariduse ja noorsootöö töörühma eestvedamisel ja kaasamispraktiku Piret Jeedase abiga on valmimas „Õppiva ja uudishimuliku Põltsamaa valla visioonipaber“, mis sisaldab visiooni, põhimõtteid, näiteid headest praktikatest ning soovitusi edasiseks tegutsemiseks.


Visioonipaber on leitav selle lingi kaudu:

http://poltsamaa.kovtp.ee/documents/688257/16119420/Po%CC%83ltsamaa+Mudel+Proto_Avalik.pdf/4e9a33c4-2a46-4010-9234-83f5e1b1442d

 

Tagasisidet on 18. septembrini võimalus anda täites järgmise vormi

https://goo.gl/forms/UAMgV95LhOLnQOYp2

või kirjutada vabas vormis aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (Põltsamaa Linnavalitsus, haridus- ja kultuurinõunik).

Põltsamaa linnas tegutsevad või linnaga seotud mittetulundusühingud saavad 1. oktoobrini taotleda raha moodustuva Põltsamaa valla 2018. aasta eelarvest, teatas Põltsamaa Linnavalitsus.

Toetust on võimalik taotleda kultuuri-, spordi- ja noorsootöö edendamiseks.

"Taotlejal on lubatud esitada mitu erineva sisuga taotlust," ütles linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni. Ta on valmis jagama asjast huvitatuile ka rohkem informatsiooni.

Vaata lisaks
Põltsamaa linna eelarvest mittetulundusühingutele toetuse andmise kord
Avaldus toetuse taotlemiseks

Reisijate vähesusele viidates sulgeb Eesti Buss OÜ oktoobri alguses kolm Põltsamaad läbivat riigisisest kaugbussiliini.

Eesti Buss OÜ suleb 1. oktoobrist liini nr 292 (Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Põlva Võru), mis väljub Tallinnast kell 18:45 ja peatub Põltsamaal kell 20:30.

Samal päeval lõpetab vedaja teenindamise ka liinil nr 716 (Tallinn-Paide-Põltsamaa-Tartu-Kanepi-Võru), mis väljub Tallinna bussijaamast Põltsamaa suunal kell 9:30 (Põltsamaal kell 11:40) ja Põltsamaa bussijaamast Tallinna suunal kell 18:15 (Tallinnas kell 20:25).

2. oktoobrist suleb Eesti Buss OÜ liini nr 879 (Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Kanepi-Võru), mis väljub Põltsamaalt kell 14.10 ja jõuab Tallinnasse kell 16:05.

1. septembrist  alustas Põltsamaa Muusikakooli direktorina tööd varem Võhma kooli arendanud Hannes Männik.

51-aastane Männik valiti muusikakooli juhiks avalikul konkursil. Ta võttis ameti üle Anne Kausilt, kes juhtis Põltsamaa Muusikakooli eelmised 33 aastat. Kaus otsustas tänavu suvel jääda pensionile.

Hannes Männik lõpetas 1984. aastal Võhma Keskkooli ja 1990. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Ta on 7-kordne Eesti meister kolmikhüppes. Männik töötas varem Võhma kooli infotehnoloogina ja spordijuhina. Ta on töötanud ka Viljandi Muusikakooli õppealajuhatajana.

Linnapea sõlmis Hannes Männikuga töölepingu määramata ajaks.

 

Hannes Männik Viljandi Muusikakooli 72. lennu lõpuaktusel (Viljandi Muusikakool) 

Keerulisele liikluskorraldusele ja vähesele külastatavusele viitav Põltsamaa rosaarium sulges esmaspäevast selleks aastaks ukse.

„Põltsamaal on liikluseks suletud Pajusi maantee ja suur sild ning meie juurde jõudmine võõrale on praktiliselt võimatu. Eks seda teavad omast käest need, kes augustis on siia teed otsinud ja vähesed, kes lõpuks õige teeotsa ka leidsid ja kohale jõudsid,“ teatas roosiaed oma kodulehel.

Põltsamaa Roosiaed vabandab kõigi ees, kes on pidanud pettunult tagasi sõitma.

Roosiaed jätkab septembris aia renoveerimistöödega ja loodab kõigi huvilistega taas kohtuda kevadel.

 

 

75 esimese klassi õpilast alustas täna kooliteed Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Ühtekokku avas kool tänavu neli esimest paralleelklassi.

Koolipäev algas klassijuhataja tunni, aktuste ja pildistamistega. Õpilasi oli tervitamas lisaks direktorile Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.

Erakordseks muudab tänavuse õppeaasta see, et detsembris tähistab Põltsamaa gümnaasium oma 100. sünnipäeva.

 

Vaata fotosid esimesest koolipäevast!

20170901_105825.jpg20170901_110402.jpg20170901_111130.jpg20170901_110257.jpg20170901_114647.jpgUntitled-5.jpg20170901_110642.jpg20170901_110729.jpg20170901_105817.jpg20170901_105805.jpg20170901_110848.jpgUntitled-7.jpg20170901_104541.jpg20170901_110234.jpg20170901_105847.jpg

Energiaettevõte Adven koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega investeerib Adaveres kaasaegse katlamaja rajamiseks 350 000 eurot.

Adaveres aitab uue katlamaja ehitamine ära hoida ligi 30 protsendilise hinnatõusu, sest amortiseerunud tootmisseadmetega jätkamine tähendaks edaspidi põlevkiviõlist soojuse tootmist, mis on puitkütustest ligi kolmandiku võrra kulukam.

“Kaugküttekulud on eriti maapiirkonnas igale kodule ja ettevõttele olulised väljaminekud, mistõttu on eriti hea meel, et tänu investeeringutele saame pikaks ajaks tagada sama hinnataseme või hinda isegi langetada,” selgitas Adven Eesti investeeringute ja arenduse valdkonna juht Priit Tiit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusmeetme olulisust. “Võib isegi öelda, et stabiilselt säästlikud kaugkütte kulud tõstavad piirkonna konkurentsivõimet sest annab ettevõtjatele kindla seljataguse ja võimaluse mõelda teistele arendustele.”

Adavere uues katlas on võimalik kasutada puiduhaket ja erinevaid puidutööstuse jääke, aga ka tükiturvast, mis tagab piirkonna kodudele ja ettevõtetele pikaajalise hinnastabiilsuse. Erinevalt põlevkiviõli katlast, mis jääb alles talviste tipukoormuste katmiseks, ei maksustata puitu aktsiisiga.

Adaveres ehitavad 40-aastat vana katlamaja asemele kaasaegse katlamaja riigihankes parima esitanud Rapla Metall OÜ ja AS Tamult. Vastavalt lepingule lõpetatakse katlamaja ehitustööd 2018. aasta kevadel.

 

Foto on illustratiivse tähendusega

Teisipäeval Jõgeva Kultuurikeskuses toimunud maakonna üldhariduskoolide metoodikapäeval tehti teatavaks ka tänavused aasta õpetajad. Põltsamaale tuli seekord kolm tunnustust.

Aasta klassiõpetajaks pärjati Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Valli Kulu.

"Valli Kulu on uuendusmeelne, loov, hooliv, positiivse ellussuhtumisega õpetaja, kelle jaoks on oluline iga õpilase võimetekohane areng," ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1.-6. klasside õppealajuhataja Riina Valdmets."Õpilased ütlevad, et õpetaja Valli on lahe ja tore õpetaja."

Aasta gümnaasiumiõpetajaks nimetati tänavu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Agne Kosk.

"Õpilased hindavad väga kõrgelt õpetaja poolt antavat tagasisidet – see toetab õppimist ja arendab. Eriti kiidetakse õpetajat selle eest, et ta läheneb ebaõnnestumise korral õpilasele individuaalselt ja on alati valmis ka ühele õpilasele uuesti üle rääkima või seletama," ütles Agne Koske iseloomustades Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson.

Aasta suunaja on tänavu Adavere Põhikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning huvijuht ja karjäärikoordinaator Merle Karuks.

Varasemalt õpilaste poolt Eesti õpilassõbralikumaks ja kooli parimaks õpetajaks tituleeritud õpetaja Merle Karuks tegutseb Adavere Põhikooli direktori Sirje Jõemaa sõnul juba aastaid selle nimel, et iga põhikooli lõpetaja meie koolis jõuaks kindlale arusaamisele oma võimetest ja võimalustest ning panustaks oma edasises tegevuses valitule.

Parimatele õpetajatele andis meened üle maavanem Viktor Svjatõšev.

Aasta klassijuhataja -  Grete-Stina Haaristo,  Anna Haava nim Pala Kool;
Aasta klassiõpetaja - Valli Kulu, Põltsamaa ÜG;
Aasta gümnaasiumiõpetaja – Agne Kosk, Põltsamaa ÜG;
Aasta põhikooliõpetaja – Egle Lellep, J.V. Veski nim Maarja Põhikool;
Aasta suunaja – Merle Karuks, Adavere Põhikool.
Aasta tegu hariduses – väärtuskasvatuse kava elluviimine Tabivere Põhikoolis.

Foto Jõgeva Maavalitsus

 

Eile langes tuleroaks Põltsamaal kahekorruseline elumaja, kus kannatajaks oli paljulapseline pere. Majja põles suur osa pere varast.

Kannatanute toetuseks on avatud arveldusarve.

Konto nr. on EE122200221067574497, ÜLLAR SÕMERA, märksõna "Marja 15 Taastusfond"

Igasugune abi on teretulnud!

Jõgevamaa alushariduse sektsioon valis tänavuseks parimaks lasteaiaõpetajaks Põltsamaa lasteaia Tõruke õpetaja Marje Heiskoneni.

Tõrukese õppealajuhataja Tiiu Korts tõstis Heiskoneni puhul esile tema töökust ja sihikindlust.

"Marje on meie lasteaias muusikaõpetaja kolmele rühmale ja huvitegevuse õpetaja, mille raames ta tegeleb rahvatantsu ja robootikaga. Tema muusikategevused on läbimõeldud, eesmärgistatud ja lastele huvitavad. Tundides kasutab ta palju  erinevaid vahendeid, et jõuda iga lapseni," ütles Korts.

Marje Heiskoneni eestvedamisel on lasteaia juurde rajatud loodusrada ja välja töötatud vastav metoodika. Ta on kirjutanud erialastel teemadel lasteaia kogumikus "Tahan tõruna veereda" ja juhendanud praktikante.

Varem on Heiskonen kahel korral saanud tunnustuse  "Põltsamaa linna aasta õpetaja".

Foto Marje Heiskoneni FB-lehelt

Pajusi külaselts kinkis Eesti Vabariigi 100. juubeliks külamaja juurde paigaldatud uhke sepistatud jalgvärava. Kingituse pidulik avamine toimus laupäeval, 26. augustil vahetult enne üle-Eestilist lõõtspillipäeva.

Värava kõrval paikneb ka teemakohane tahvel, millelt võtsid katte maha külaseltsi eestvedajad Aili Soolepp ja Jüri Siirmäe.

Fotol Aili Soolepp ja Jüri Siirmäe (foto Jõgevamaa Kodukandi Ühendus)

Pisisaare ja Põltsamaa vahelisest jalg- ja jalgrattateest on ammu unistatud, nüüd hakkab unistus varsti teoks saama, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Osaühing Nordpont ehitab Põltsamaa ja Pisisaare vahele jalg- ja jalgrattatee, mis peaks valmis saama tänavu 1. oktoobriks. Tee rajamine läheb koos käibemaksuga maksma 899 381,95 eurot.
Tee pikkus on 7,1 kilomeetrit. Pisisaare külast kuni Pajusini ja Mällikvere bussipeatuse juurde ehitatakse ka välisvalgustus.

Loe pikemalt Vooremaast!

30. augustil kell 14.00-16.00 toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumis Põltsamaa piirkonna teadushuvihariduse ümarlaud. Ümarlaud toob kokku huvilised, kellega koos mõtestatakse lahti teadushuvihariduse roll noore elus, arutletakse selle üle, kuidas võiks uues vallas olla teadushuviharidus korraldatud ning võib-olla innustatakse kedagi ka uut teadushuviringi käivitama.

Eesti Teadusagentuuri esindajad Terje Tuisk, Signe Ambre ja Katrin Saart räägivad, miks teadushuviharidus on oluline ja milliseid oskusi tulevikuühiskond vajab. Tartu SPARK Makerlabi esindajad jagavad oma inspireerivat lugu. Ümarlaual osalejad saavad teada, kuidas Tartu sai osaks rahvusvahelisest isetegijate revolutsioonist, mille eesmärk on tehnoloogiaga lustida ja soosida uute põnevate lahenduste leiutamist.  SPARK Makerlab'is on muuhulgas korraldatud kõlari, mikrofoni ja elektrikitarri ehitamise töötuba, jootmise ABC kursust, kasehalust valgusti ehitamise töötuba, akupanga valmistamise töötuba, purjekaehitamise laagrit jpm.

Teiseks soovib ümarlaud tuua kokku võimalikud piirkonna teadushuvihariduse arendajad, huvilised, kaasamõtlejad, kellega koos kujundada teadushuviharidust uues Põltsamaa vallas.  Hetkel on piirkonnas olemas muusikakool, spordikool ja kunstikool. Teadusringid toimuvad mõnes üldhariduskoolis ja lasteaias. Arutleme, kuidas võiks uues vallas olla teadushuviharidus korraldatud, et mitmekesised võimalused oleksid kõigile soovijaile kättesaadavad.

Kolmandaks loodavad ümarlaua korraldajad üles leida võimalikke huvilisi, kel soov käivitada uusi teadusringe piirkonna noortele. Pilootringile on rahastus olemas  Eesti Noorsootöö Keskuse Põltsamaa piirkonna omavalitsuste (Kolga-Jaani vald, Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald) koostöögrupi tegevuskava raames. Uurime, millist tuge uute ringide võimalikud käivitajad ja juhendajad vajavad.

Ümarlauale on kutsutud koolide reaal- ja teadusainete õpetajad, ringide juhendajad ning omavalitsuste esindajad. Ent oodatud on kõik, kel soov piirkonna teadushuvihariduse arendamisel kaasa rääkida või ise noori juhendada, et süvendada nende huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia põneva maailma vastu. Palume osalemisest teada anda aadressil  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Teadushuvihariduse ümarlaud toimub haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" kirjeldatud tegevuste raames. Põltsamaa piirkonna omavalitsuste (Kolga-Jaani vald, Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald) koostöögrupi tegevuse eesmärgiks on mitmekesistada noorsootöös toimuvat ja noorte võimalusi töö- ja kooliväliseks tegevuseks.

 

Pilt on illustreeriva tähendusega (Scout, Wikimedia Commons)

Täna hommikul kella 10 paiku kuulisd Põltsamaa kandi elanikud võimsat kärgatust, mis pani mõnel majal aknad klirisema. Sarnast pauku kuulsid ka Puurmani elanikud.

Päästeametist öeldi, et 9.54 sai häirekeskus teate plahvatusehelist Puurmani lähistel Altnurga külas. Välja sõitsid nii kiirabi, päästjad kui ka demineerijad, kuid midagi ei leitud.

Postimehe andmeil lendasid umbes sel ajas piirkonnast üle hävitajad ning päästeameti esindaja hinnangul põhjustasid need inimesi ehmatanud heli.

Uue-Põltsamaa mõisas neljapäeva õhtul toimunud tänuõhtu tõi kokku 20. augustil toimunud Põltsamaa kohvikutepäeva korradajad ja toetajad.

Kohvikutepäeva peakorraldaja Karin Tõnts ja linnapea Jaan Aiaots jagasid kiitust ja tunnustust neile, kes võtsid kohvikut korraldada. Kohvikupidajad jagasid eredamaid muljeid oma tegemistest.

Et saada natuke aimu, mida üks või teine kohvik oma külalistele pakkus, tõid kohvikupidajad teistele mekkida oma parimaid palasid. Nii võis pidulaialt leida angerjasuppi, grillitud ulukilihavorste, seenepirukaid ja palju muud.

Õhtu lõpetasid väikese kontserdiga Marek Sadam ja Tõnu Laikre.

Vaata fotosid tänuõhtust (Egle Oja, Uue-Põltsamaa mõisa FB)

2.jpg3a.jpg1.jpg4.jpg

Adavere mõisahoone trepid on aja jooksul veidi paigast nihkunud ja pragunenud ning vesi jookseb sinna vahele, kahjustades mõisahoone köögiosa ja nn talveaeda, mis asuvad treppidest allpool.

Aasta tagasi remonditi Lustivere mõisahoone trepp ja tänavuse aasta valla eelarvet koostades arvestati Adavere mõisahoone treppide remontimiseks sama hinnatasemega. Paraku on ehitus- ja remonditööde hinnad aastaga kallinenud, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Nii ei piisanud varem eelarvesse kavandatud 30 000 eurost ehitustöödeks ja omanikujärelvalveks, mis hangete tulemusena läksid maksma kokku 44 117,40 eurot. Seepärast tegi vallavanem Toivo Tõnson augustikuu volikogu istungil ettepaneku eraldada mõisahoone treppide remontimiseks ja omanikujärelvalveks Põltsamaa valla käesoleva aasta eelarve reservfondist 14 117,4 eurot.

Põltsamaa vallavolikogu liikmed nõustusid palutud summa Põltsamaa valla käesoleva aasta eelarve reservfondist eraldamisega.

Viimased kuus suve on Põltsamaa lähistel Sarapiku talu pererahvas valmistanud maisilabürindi. Erand pole ka tänavune aasta, kirjutab Postimees.

"Kõige varem oleme labürindi avanud juba 25. juulil, kuid tänavu saime 1. augustiks selle valmis," märkis Sarapiku talu perenaine Kristi Sakk.

Ta tõdes, et külastajaid on vihmase ilmaga vähe, kuid seevastu kohtab ta tihti enda talus neid, kes end ilmast üldse häirida ei lase.

"On selliseid ägedaid inimesi, kes panevad end soojalt riidesse, kummikud jalga, kummiülikonna selga ja lähevad siis labürinti kontrollpunkte otsima," märkis Sakk.

Kuigi vihmane suvi pole Sarapiku taluhoovile külastajate horde toonud, pole kehv suvi Kristi Sakile põhjus pääsu labürinti sulgeda. "Jääme ikka septembri lõpuni avatuks ning teeme labürindi kindlasti ka uuel aastal," lisas ta.

Esimest korda oli Sarapiku maisilabürint külastajaile avatud 2012. aastal. Tollal pälvis laialdast tähelepanu põllule "joonistatud" kikilipsuga ilves. Tänavu tähistab labürint Eesti sünnipäeva ja maisipõllus on noodid - riigi hümn.

Foto Tore talu Facebooki-lehelt

17. detsembril 1917 alustas Põltsamaal Karl Schmidti majas esmakordselt  tööd gümnaasiumiharidust andev õppeasutus. Kutsume kõiki endisi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (Keskkooli) õpilasi, õpetajaid ja kooli töötajaid osalema mälestuste kogumises Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õppimise või töötamise kohta.  Mälestuste põhjal soovime koostada kooli ajaloo ja mälestuste raamatu.

Elektrooniliselt on võimalik täita küsimustik aadressil https://goo.gl/CLvQJi

Omakäeliselt kirja pandud mälestused võib tuua kooli kantseleisse või Heli Aiaotsa kätte või saata kirjaga aadressil: Heli Aiaots, Veski 5, Põltsamaa.

Kui keegi soovib rääkida oma kooliajast, palun võtta samuti ühendust Heli Aiaotsaga.

Ootame ka fotosid ja muid kooliga seotud dokumente, mis võivad olla elektroonilised.  Originaaldokumendid ja fotod tagastame pärast skännimist.

Fotode kohta peaks olema teada fotografeerimise  aeg, mis sündmust on jäädvustatud, kes on fotol ja kellele foto kuulub.

OOTAME TEIE HUVITAVAID MÄLESTUSI, MIDA ON TORE LUGEDA KA TEISTEL!

PÜG 100 korraldustoimkonna nimel
Heli Aiaots
e-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel.: 5238871

Pärast õõvastavat tibude tapmise lugu Talleggi haudejaamas on hea teada, et paljud Eesti munatootjad ostavad tibusid sisse ega pea sellise selekteerimisega tegelema, kirjutab Postimees.

Kurb tõsiasi on, et kuketibud ei ole haudejaamale kuigi hinnaline kaup ning ühel või teisel viisil tuleb neist lahti saada. Põltsamaa vallas tegutseva Sakala haudejaama kinnitusel kingivad nemad oma kuketibud ära ega pea neid hukkama.

"Anname kuketibud maainimestele, kes tahavad kasvatada. Meil ei ole kogused nii suured," rääkis ettevõtte juhatuse liige Marek Tanvald Postimehele.

Sakala haudejaam hautab mune ainult kevadel, kui on hooaeg ja inimesed tahavad endale tibusid.

"Umbes 15 000 kuketibu läheb kevadega inimestele täiesti tasuta. Maainimesed ei ela rikkalt ja miks nad ei võiks neid kuketibusid tasuta saada," selgitas ta. "Ja osa mahefarme võtabki ainult kuketibusid ja müüb need siis supikukeks."

Paraku nentis aga ka Tanvald, et kui tootmine suureneb ja kõik tibud ei leia endale tasuta kodu, tuleb hakata neid gaasiga hukkama.

Foto on illustratiivne

 

Loe pikemalt Postimehe lugu!

Jõgeva kodutütarde võistkond saavutas Rootsis rahvusvahelisel noorte kompleksvõistlusel tüdrukute arvestuses esikoha. Teiste hulgas aitasid võidu vormistada Kamari kodutütred Kati Kaas ja Mari Uha.

Lisaks Kamari kodutütardele võistlesid Jõgeva võistkonnas Triin Schaffrik Puurmanist ja Helis Perk Laiuselt. Viimane asendas Hanna-Brita Kaasikut, kes oli sunnitud suusatamise treeninglaagri tõttu Rootsi-sõidust loobuma.

Õiguse osaleda rahvusvahelisel kompleksvõistlusel sai Jõgeva võistkond tubli esinemise eest kevadisel Ernakesel, kus võistkond saavutas kolmanda koha.

18.-20. augustini Rootsis Vällinges toimunud rahvusvahelisel noorte kompleksvõistlusel olid kavas kauguste määramine, granaadivise, erinevad laskmisülesanded, orienteerumine, laskejooks, takistusrada ja üllatusülesandena piirdeaia kokkupanek.

Fotol võidukas Jõgeva võistkond (Vaike Niklus)

Eesti taasiseseisvumispäevaga kattunud V Põltsamaa kohvikute päev pakkus meeleolukaid hetki nii korraldajatele kui külastajatele.

"Võimas!" ütles päeva peakorraldaja Karin Tõnts. "Kohvikud olid nii ilusad. Kõik olid võtnud seda päeva südamega."

Kohvikutepäeva kordaminekule aitas kaasa ilus ilm. Rahvast oli palju. Lisaks põltsamaalastele kohtas kohvikutes rohkesti külalisi Eestist ja välismaalt.

Juba 24. augustil on korraldajail plaanis võtta kohvikupidajad kokku, et neid tehtu eest tänada. Kavas on väike kontsert ning kohvikupidajad saavad tutvustada üksteisele oma müügihitte.

Vaata fotosid (Karin Tõnts, Raivo Suni, Annika Kallasmaa)

20914698_1191435614294172_7763609844667519862_n.jpgIMG_2395.JPG20882718_1191536287617438_4317806150845046423_n.jpgIMG_2439.JPGIMG_2424.JPGIMG_2391.JPGIMG_2430.JPGIMG_2443.JPG20953310_1191454907625576_6170033876348136335_n.jpg20914231_1191311350973265_4812287914363622962_n.jpg20914643_1191381557632911_9134059273938810557_n.jpg20953528_1191406660963734_844303043732251724_n.jpgIMG_2450.JPGIMG_2410.JPGIMG_2402.JPG20988979_1440101156076857_3217695364846143613_o.jpg20994081_1191332904304443_2428918364547317301_n.jpgIMG_2394.JPGIMG_2408.JPGIMG_2414.JPG20954099_1191448877626179_7604469805963639574_n.jpgIMG_2407.JPGIMG_2427.JPGIMG_2389.JPGIMG_2419.JPG20915133_1191454870958913_5294262543208532139_n.jpgIMG_2415.JPG20953484_1191435664294167_7513749119661846940_n.jpgIMG_2433.JPGIMG_2398.JPG21032332_1191474484290285_2141746530666831387_n.jpg20914390_1191359290968471_7857548860676958457_n.jpgIMG_2425.JPG

Nädalavahetus tõotab Põltsamaal kujuneda tõeliselt elavaks. Laupäeva õhtul astub Põltsamaa lossihoovis üles Ewert And The Two Dragons, pühapäeval muutub Põltsamaa üheks suureks kohvikulinnaks.

Ewert and The Two Dragons on akustilist indie rocki viljelev Eesti ansambel Tallinnast. Bändi debüütalbum "The Hills Behind The Hills" anti välja 2009. aasta sügisel.

Ewert and The Two Dragons võitis 2011. aastal Skype'i auhinna.Raadio 2 Aastahitt 2011 galal kuulutati lugu "Good Man Down" aasta hitiks ning toimetuse lemmikuks. Ansambel valiti ka aasta uueks tulijaks. Ansambel sai 2012. aastal välisministeeriumi kultuuripreemia ja 9. jaanuaril 2013 anti ansamblile Hollandis Groningenis toimunud European Border Breakers Awardsil aasta läbimurdja auhind.

„Draakonid“ on kolmeosalise kontsertshow  peaesineja. Enne neid astuvad lossihoovis üles Põltsamaa muusikud ja noortebänd Beyond Beyond. Pidu lossihoovis algab laupäeval, 19. augustil kell 20.00. Pileteid saab osta Piletilevist või koha pealt.

Pühapäevalt toimub järjekorras juba viies Põltsamaa kohvikute päev. Seekord avavad ukse 23 aia- ja tänavakohvikut, pakkudes hõrgutiste kõrvale meeleolukat kultuuriprogrammi.

Päikesesära joogakohvik (Kirde 7) avab uksed juba hommikul kell 7.00.  Kahes vahetuses töötav kohvik on ka viimane, mis päeva lõpetab. Juhtub see umbes kella 22 paiku.

Siit saad välja trükkida kohvikute päeva kava (PDF)

Fotol hetk mullusest Uue-Põltsamaa mõisa kohvikust
 

 

Valimisliidu Ühine Põltsamaa esinumber oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel on põllumajandusettevõtja Lembit Paal.

Lembit Paal on Pajusi ABF omanik, aktiivne Pajusi küla arendaja ja Põltsamaa piirkonna kultuurivedur. Paal pälvis mullu Valgetähe teenetemärgi põllumajanduse ja kohaliku elu edendamise eest ning valiti Eesti aasta põllumeheks 2016.

Lembit Paalile järgnevad valimisliidu nimekirjas Puurmani endine vallavanem Rauno Kuus, Põltsamaa infoportaali rajaja Raivo Suni ning Põltsamaa vallavolikogu esimees ja Kuningamäe puhkeala arendaja Indrek Eensalu.

Ühtekokku on valmisliidus kaasa löömas üle 30 inimese. Teiste hulgas on kandideerimas veel Pajusi vallavanem Reet Alev, Põltsamaa kodanikuühiskonna esindaja Karin Tõnts, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja paljud teised.

"Oleme valimisliitu kutsunud ja palunud inimesi, kes meie hinnangul võiksid Põltsamaa arengule kaasa aidata, kes soovivad uues volikogus kaasa lüüa ning on oma seniste tegudega seda ka näidanud," ütles Paal.

Valimisliidu asutajad leiavad, et Põltsamaal on potentsiaali olla üks kiiremini arenevaid piirkondi Kesk-Eestis. Selleks peab omavalitsus olema avatud uutele algatustele, väärtustama nutikaid lahendusi ja koostööd. Oluline on näha neljast omavalitsusest moodustuvat Põltsamaa valda ühtse ja tasakaalustatud tervikuna.

Kandidaatide registreerimine 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele algas 16. augustil. Et kandidaatide registreerimiseks esitamine lõppeb 5. septembril, kutsub valimisliit Ühine Põltsamaa endaga jätkuvalt liituma inimesi, kes soovivad aktiivselt panustada volikogus Põltsamaa piirkonna arengusse.

Põltsamaa suurim tööandja Põltsamaa Felix teenis üle miljoni euro kasumit, kirjutab Äripäeva põllumajandusportaal. Kasvule aitas kaasa Põltsamaa kaubamärgi aktiivsem kasutamine.

Äripäeva infopanka jõudnud ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et toiduainete tootmisega tegeleva Põltsamaa Felix ASi müügitulu kasvas 2016. aastal 1,2 protsenti, 25,15 miljoni euroni. Ärikasum langes aasta varasemaga võrreldes 483 924 euro võrra 1,15 miljoni euroni.

Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 236 inimest. Võrreldes 2015. aastaga palgati juurde 12 inimest. Käive töötaja kohta langes 4 protsenti 106 551 euroni. Keskmine brutotasu tõusis 9 protsenti 799 euroni kuus.

„Müügitulu kasv tuli ettevõtte strateegilistest tootekategooriatest nagu mahlad, valmistoidud, kastmed ja köögiviljahoidised,“ kirjutas ettevõte oma tegevusaruandes.

„Kõige suurema kasvu saavutasid uue lihtsalt avatava kaanega konserveeritud köögiviljahoidised ja purgisupid. Kasvule aitas kaasa toodete nimetatud tootekategooriate üleviimine tugeva eestimaise Põltsamaa kaubamärgi alla. Uue kaanega köögiviljahoidised ning purgisupid võeti tarbijate poolt hästi vastu ja aktiivse turundus- ning müügitoetuse tulemusena kasvatati ka turuosa.“

Põltsamaa Felix ASi emafirma on Rootsi ettevõte Orkla Foods Sverige AB. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal firmast dividende ei võetud.

 

Foto Põltsamaa Felix, Wikimedia Commons

AS EVIKO ehitusmehed paigaldasid täna hommikul Põltsamaa kultuurikeskuse juurde tellinguid, et alustada hoone katuse remonti.  Hankelepingu kohaselt peavad tööd olema tehtud 30. oktoobriks 2017.

1991. aastast Tartus tegutsev ehitusfirma AS EVIKO võitis linna poolt korraldatud riigihanke. Katuse renoveerimine läheb maksma 167 300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitajal tuleb lammutada ja utiliseerida katuse kate ja roov, laduda uuesti katusetalade alune müür, remontida ja viimistleda müürilati alune müür ning karniisid, paigaldada uus roov ja katusekate, asendada pööningu olemasolev isolatsioon puistevillaga, rajada lumetõke, sadevee rennid ja torud jms.

Renoveerimistööde aluseks on 2013. aastal Elvi Korjuse poolt koostatud ekspertiisi aruanne.

Põltsamaa kultuurikeskuse on ehitatud 1960. aastatel. Algselt oli hoonel eterniitkatus, mis asendati 1998. aastal profileeritud katuseplekiga.

Täna algas kandidaatide ja valimisliitude registreerimiseks esitamine oktoobris toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks.

Kandidaate saab registreerimiseks esitada 21 päeva jooksul 5. septembri kella 18-ni. Valimisliitude registreerimiseks esitamine lõpeb viis päeva varem, 31. augustil. Valimisliite ja kandidaate registreerivad valla ja linna valimiskomisjonid.

“Kõigis 79-s Eesti omavalitsuses oodatakse tänasest registreerimiseks esitamise avaldusi. Seega saame öelda, et valimistoimingud on alanud,” sõnas riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on 1. augusti seisuga omavalitsuses, kus ta soovib kandideerida.

Käesoleva aasta kohalikel valimistel on üheksa omavalitsust, kus on mitu ringkonda. “Meie käest on palju küsitud, mida kandideerimisavalduse esitamisel silmas pidada, kui vallas või linnas on näiteks kaks ringkonda. Kandideerida saab vaid ühes ringkonnas, kuid see ei pea olema tingimata ringkond, kus on registri alusel kandidaadi alaline elukoht,” sõnas Vinkel.

Samuti tuleb meeles pidada, et valimisliit peab sõlmima seltsingulepingu, mis reguleerib liikmete omavahelisi suhteid. Lepingu näidis on saadaval valimiste veebilehel www.valimised.ee. “Seltsingulepingus midagi uut ei ole, see oli vajalik juba ka eelmiste, 2013. aasta valimiste eel. Kuid vajadusel jagavad selle kohta lisainfot valla- ja linnasekretärid,” selgitas Vinkel.

Valijate nimekirjad koostab siseministeerium 15. septembriks. Pärast seda elukoha aadressi andmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta. Hääleõiguslik isik saab valida üksnes oma elukohajärgses valimisringkonnas üles seatud kandidaatide vahel.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.

Adavere endise õpilaskodu ruumesse plaanitakse Põltsamaa piirkonnas elavate puuetega inimeste jaoks päevakeskuse rajamist, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Juba käesoleva aasta algusest on arutletud võimaluse üle kasutada õpilaskodu puuetega laste ja lapseeast välja kasvanud noorte päevahoiu paigana. Sellised lapsed ja noored, kes päevahoidu vajavad, on Põltsamaa piirkonnas olemas.

Päevakeskuse tegevusega saaks lihtsamalt alustada ka seetõttu, et kogu tänavuseks aastaks õpilaskodule eraldatud eelarveraha ei ole õpilaskodu tegevuseks ära kasutatud ja nüüd on võimalus alles olev summa suunata päevakeskuse tegevuse alustamisele.

Põltsamaa valla eelarves oli õpilaskodule eraldatud 55 100 eurot, mis jaguneb personali- ja majanduskuludeks. Personali jaoks on alles 23 900 eurot ning majanduskulutuste katteks 7500 eurot. Lisaks õpilaskodust vabaks jäänud rahale on seal olemas ka mööbel, magamistarbed, köök koos sisustuse ja toidunõudega, mis loob päevakeskusele võimaluse kohe tegevust alustada.

Loe pikemalt Vooremaast!

 

Fotol Adavere mõisahoone (Väino Valdmann, Wikimedia Commons)

Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus kutsub kõiki huvilisi registreeruma 15. septembril Põltsamaa kultuurikeskuses toimuvale huvitegevuse laadale.

Sellel sündmusel saavad oma võimalusi tutvustada kõik Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla, Puurmani valla ja Kolga-Jaani valla noortele huviharidust ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad asutused ja organisatsioonid - huvikoolid, huviringid, noortekeskus, noortetuba, noorteühingud, kogudused, kultuurikeskused, rahva- ja seltsimajad, raamatukogud, MTÜ-d ning ettevõtted ja eraisikud.

 

Kellele? Noortele vanuses 7 – 19 a (kuni 26 a) ja lapsevanematele.

Miks? Selleks, et informeerida noori ja lapsevanemaid huvitegevuste võimalustest Põltsamaa linnas ja piirkonna valdades ning, et neil oleks parem ülevaade valiku tegemisel huvitegevuse planeerimisel. Ühinemise laines on oluline ka piirkondade tegevuste tutvustamine ja ühiste võimaluste pakkumine tulevases suurvallas. 

Mis toimub?

* Igal pakkujal on oma koht kultuurikeskuses või õues (vajaduspõhiselt), kus ta tutvustab oma tegemisi, jagab infot, näitab midagi põnevat, korraldab töötoa vms. Orienteeruv aeg  kell 10-14.

* Võimalus ka esineda, näidata laval/saalis oma tegevust (max 3 min).

* Noored tuuakse kohale koolidest (transport korraldatud).

 Kes korraldab?

Huvitegevuse laada korraldaja on Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus, eesotsas noorsootöötaja Merle Vaht. Nimetatud sündmus toimub noorsootööalase koostööprojekti raames ja seega osavõtutasu ei ole. Põltsamaa linn ja naabervallad (Põltsamaa, Pajusi, Puurmani ja Kolga-Jaani) on koostöös käivitanud projekti, mille tulemusel jõuavad noorsootöö teenused uute noorteni ning laienevad noorte võimalused noorsootöös osaleda. Projekt sai alguse 2017. a aprillis ja kestab 2018. a lõpuni. 

Kui soovid sellel sündmusel oma tegevust tutvustada, siis anna sellest teada hiljemalt 15.08.2017 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Vajalikud andmed: asutuse/ettevõtte nimi; kontaktisik, e-maili aadress ja telefoni nr.

Sinu ülesanne on välja mõelda, kuidas oma teenust kõige paremini tutvustada ja anda teada oma osalemisest ja/või esinemsisoovist. Kindlasti lisa, mida Sul oleks vaja, et oma tegevust paremini tutvustada või töötuba läbi viia - kas selleks on laud, tool, vooluvõtukoht vm. 

Tagasiside saamine on oluline, kuna flaierid ja kuulutused peavad olema valmis Põltsamaa kohvikutepäevaks!

 18.08.2017 kell 11:00 toimub Põltsamaa noortekeskuses huvitegevuse laada korraldamise koosolek. Osalemisest või mitteosalemisest palun teavitada hiljemalt 16.08.2017.

Foto Põltsamaa noortekeskuse FB-lehelt

 


 

 

Teisipäeval, 15. augustil kogunev Põltsamaa linnavolikogu tühistab varasema Pajusi mnt 18j kinnistu võõrandamisotsuse ja paneb endise spordihoone enampakkumisele.  Enampakkumisel on kinnistu alghind 51000 eurot.

Viidates varasematele luhtunud müügikatsetele otsustas Põltsamaa Linnavolikogu 16. mail võõrandada Pajusi mnt 18j kinnistu otsustuskorras 50 000 euro eest Advanced Sports Installations Europe AS-le.

Volikogu otsuse vaidlustas OÜ Löök Ehitus. Ettevõtte juht Agu Jürgenson väljendas arvamust, et 50 000 euro suurune müügihind on oluliselt soodsam turuhinnast ja väljendas samuti soovi saada kinnistu omanikuks.

Kuna esiti otsustuskorras võõrandatud kinnistu vastu tundis huvi rohkem kui üks ostja pidas linn mõistlikuks taganeda varasemast otsusest ning paneb endise spordihoone müüki enampakkumisel.

Seni vaid hekki kinnistu piirdena kasutada võinud Kannikese tänava elanikud said linnavalitsuselt loa rajada ka piirdeaedu.

"Arvestades piirkonna elanike ettepanekuid, lubab linnavalitsus Kannikese tänava elamukvartalisse müra tõkestamiseks ja turvalisuse tagamiseks rajada piirdeaiad," teatas linnapea.

Kinnistute eraldamiseks on Kannikese tänava piirkonna kinnistute omanikel on lubatud rajada hekki uputatud võrkaed kõrgusega kuni 1.20 m.  Metsa tänava, Ülase tänava, Kellukese tänava ja Pajusi maantee poole jäävad piirded võib rajada puidust vertikaalselt paigaldatud lippaiana.

Piirdeaia rajamisel tuleb kasutada piirkonda sobivaid värvitoone. Keelatud on kirkad ja tumedad toonid. Aia rajamiseks esitada linnavalitsusele ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Ehitusprojekt peab sisaldama aia asendiplaani, kasutatavaid materjale ja värvitoone.

Foto on illustratiivne

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas Adavere ja Võhmanõmme tänavavalgustuse rekonstrueerimist ning Väike-Kamari ühisvee-ja kanalisatsioonitaristu arendamist.

Adavere ja Võhmanõmme tänavavalgustuste taristu renoveerimiseks sai Põltsamaa vallavalitsus KIKilt 152 676,59 eurot ja Väike-Kamari küla veevärgi arendamiseks 185 000 eurot.

Tänavavalgustusprojekti eesmärk on Adavare aleviku ja Võhmanõmme küla amortiseerunud tänavavalgustuse renoveerimine kogu ulatuses. Tööde käigus paigaldatakse asulatesse energiasäästlikud LED-valgustid koos juhtimis-ja automaatikasüsteemiga. Projekti tegevuste tulemusel tagatakse märgatav energiasääst ja vähendatakse CO2 heidet.

Veevärgiprojekti eesmärgiks on tagada Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas nõuetele vastav joogivesi ja reoveekäitlus. Olemasolevad trassid rekonstrueeritakse ja ühendatakse Põltsamaa linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Projektide omaosaluse (tänavavalgustusprojekti puhul umbes 57 tuhat ja veeprojekti puhul ligi 84 tuhat eurot) kaetakse Põltsamaa valla eelarvest. Mõlemad projektid viib ellu Põltsamaa Vallavara OÜ.

Aukudest räsitud ja aastaid põltsamaalste autosid lõhkunud Pajusi maanteel on umbes nädal aega rassinud tee-ehitusmasinad.

Osalt suletud tänaval on 24. juulist rekonstrueerimistöid tegemas OÜ TEEARU GRUPP ja osaühing Sahkar TT. Riigihankel ühispakkumise teinud ettevõtted lubavad aukliku tee rekonstrueerida 860 tuhande euroga.

Pajusi maantee ehitajate näol on tegemist Tartumaa tee-ehitusettevõtetega.

Teearu Grupp OÜ on asutatud 2000. aastal ja osaühing Sahkar TT 1998. aastal. Mõlema ette tegevusvaldkondadeks on teede, platside ja välisvõrkude ehitus ning suuremahulised mulla ja kaevetööd.

Hanke tingimustest tulenevalt peab Pajusi maantee olema rekonstrueeritud hiljemalt 31. oktoobriks 2017.

 

Vaata fotosid ehitustöödest

20170802_123341.jpg20170802_123733.jpg20170802_123656.jpg20170802_123806.jpg

Alates 1. novembrist väheneb Elektrilevi klientidele võrguteenuse keskmine hind 2,3 protsenti. Hinnalangus toimub tänu odavnenud Eleringi ülekandeteenusele, mille kulud moodustavad võrguteenuse lõpphinnast ligikaudu kolmandiku.

Kuna lisaks võrguteenusele kajastuvad ühisel elektriarvel ka elektrienergia hind ning riiklikud maksud ja tasud, tähendab hinnamuutus kodukliendile ligikaudu üheprotsendilist kogu elektriarve vähenemist.

“Võrgutasu on kulupõhine ja riikliku järelevalve all – seega, kui muutuvad teenuse osutamiseks vajalikud kulud, korrigeeritakse ka hinda vastavalt,” selgitas Elektrilevi turusuhete juht Lembit Sünt.

Tänavu 1. juulist vähenes keskmine võrgutasu 6,7 protsenti, mida võimaldas Elektrilevi kasvanud efektiivsus.

Konkurentsiamet kooskõlastas Eleringi ülekandeteenuse hinnamuutuse 6. juulil. Kuna Eleringi ülekandeteenuse kulud on osaks Elektrilevi võrguteenuse hinnast, esitas Elektrilevi seejärel taotluse võrgutasu vähendamiseks, mille Konkurentsiamet kooskõlastas 19. juulil. Arvestades elektrituruseaduses toodud nõuet teavitada võrgutasu muutustest vähemalt kolm kuud ette, jõustub Elektrilevi uus võrguteenuse hind käesoleva aasta 1.novembrist.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teatas eile, et otsustas toetada Kamari järve veekeskuse rajamist 1,582 miljoni euroga.

Toetuse abil on kavas Põltsamaa valda Kamarisse rajada järvepealne veesuusa- ja lauakeskus, mis on Eestis ja naaberriikides ainulaadne aastaringselt avatud ringsüsteemiga veel ning lumel lauatamise ja suusatamise kaabelpark. Pargis saab olema Balti- ja Põhjamaade ainus veepealne seiklus- ja takistusrada, vabaajaatraktsioonid, pakutavad teenused, toetav võrgustik ja vajalik taristu.

Vaata, kuidas võiks Kamari järve puhkeala välja näha tulevikus (autor: infra BIM)

 

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas omavalitsuste lasteaedade energiasäästu investeeringute rahajaotuse.

Teiste hulgas rahuldas minister edasilükkava tingimusega Põltsamaa Linnavalitsuse taotluse Põltsamaa lasteaed Tõruke energiatõhususe suurendamiseks. Põltsamaa toetuse saamine sõltub riigieelarvesse täiendavalt lisanduvatest vahenditest.

Tõrukese energiatõhususe suurendamine on osaks Pajusi valla, Puurmani valla, Põltsamaa valla ja Põltsamaa linna vahel ühinemiskõnelustel kokku lepitud prioriteetsete investeeringute kavast aastateks 2017-2021.

Vajalike tööde maksumus Tõrukeses on koos käibemaksuga hinnanguliselt umbes 600 000 eurot. Lõplik hind selgub hangete läbiviimise tulemusena.

Kokku toetab riik 42 lasteaia rekonstrueerimist summas 12,1 miljonit eurot. Toetusraha antakse Eestile laekuvatest CO2 kvoodimüügituludest.

Kui esialgu oli plaan Põltsamaa suur sild avada 13. septembril, siis praeguse seisu järgi peaksid autod saama sealt üle sõita septembri lõpus, kirjutab Postimees.

Põltsamaa abilinnapea, linnamajandusosakonna juhataja Aivar Aigro ütles, et kooli algusnädalatel silda avada ei saa, kuna sidekaablitega ette tulnud takistuse tõttu lükkus ehitusperiood kahe nädala võrra edasi.

Ehitusgraafiku järgi peaks 28. septembril jõudma remont sinnamaani, et autod saavad jälle linnas üle jõe sõita.

Praegu pole kindel, kas masinad pääsevad üle mõlemalt poolt korraga või tuleb kohapeal liiklust reguleerida. Edasi jätkuvad veel tööd kõnniteede, piirete ja valgustusega, kuid need autoliiklust ei takista.

Sillatöid teeb Nordpont. Tööde maksumus on ligikaudu 620 000 eurot, millest 85% ehk umbes 526 000 eurot tuleb Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetusest.

Kuigi silla ehituseks on ette nähtud seitse kuud, on ehitaja lootust andnud, et remont lõpeb oktoobri lõpus või novembri alguses, märgib Postimees.

Loe pikemalt Postimehest!

Foto Livia Käär, Facebook

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal küttida kuni 55 pruunkaru, mis on ühe isendi võrra vähem kui möödunud aastal. Jõgevamaal tohib küttida kuus karu.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2016. ja 2017. aasta kahjustuste ulatust.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem esinenud.

Sel aastal on karud lõhkunud Eestis 205 mesitaru, hävitades 230 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud kaks veist, kaks lammast ja kahjustanud nelja silopalli. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas Keskkonnaamet suve keskel eriloa Ida-Virumaale. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttide poolt tabamata.

Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini. Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 55 karu, limiit oli 56.

Karu üldarvukus Eestis on 2016. a sügisese seisuga ligi 700 isendit.

Foto Francis C. Franklin (Wikimedia Commons)

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute taotlusvoorus toetada Kamari järve veekeskuse rajamist ning Annikvere jalg- ja jalgrattatee ehitamist.

EAS toetas Kamari järve veekeskuse rajamist 1,582 miljoni euroga.

Toetuse abil on kavas Põltsamaa valda Kamarisse rajada järvepealne veesuusa- ja lauakeskus, mis on Eestis ja naaberriikides ainulaadne aastaringselt avatud ringsüsteemiga veel ning lumel lauatamise ja suusatamise kaabelpark. Pargis saab olema Balti- ja Põhjamaade ainus veepealne seiklus- ja takistusrada, vabaajaatraktsioonid, pakutavad teenused, toetav võrgustik ja vajalik taristu.

Annikvere jalg- ja jalgrattatee ehitamist toetas EAS 462 tuhande euroga.

Toetuse abil on kavas rajada 2,5 meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis algab Põltsamaa linna piirist ja kulgeb kuni Umbusi tee ristmikuni kogupikkusega 2895 meetrit. Projekti eesmärgiks on elanike ohutu ja efektiivne kergliikluse korraldamine arvestades piirkonna elanike liikumisvajadusi ning tagada parem ühendustee tõmbekeskuse Põltsamaa linna ja tagamaa Annikvere, Võhmanõmme, Neanurme, Kaliküla, Kablaküla ning Umbusi külade vahel.

Ühtekokku otsustas EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute taotlusvoorus toetada 18 projekti elluviimist Harju, Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas, kokku 21 miljoni euro ulatuses.

„Investeeringutega toetatakse kolme maakonna projekte, mis eelkõige toetavad uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmist piirkonnas,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Samas parandatakse projektidega ka avalike teenuste kättesaadavust ja elukeskkonda.“

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengufond ja Euroopa Liit.

Juulikuu viimasel nädalavahetusel, 29. ja 30. juulil annab Põltsamaa vallas Umbusis õpetusi ja pühitsuse üks Bhutani tähtsamaid budismi-õpetajaid Gangteng rinpotše, vahendab maakonnaleht Vooremaa.

“Gangteng rinpotše õpetustele on oodatud kõik, ka need, kes pole varem budismiga kokku puutunud,” ütles Umbusi keskuse üks eestvedajatest ning õpetuse korraldajatest Jako Jaagu. “Rinpotšel on õpilasi üle kogu maailma ning selleks nädalavahetuseks tuleb inimesi Umbusisse nii Saksamaalt, Austriast, Soomest kui Rootsist.”

Rinpotše on budistliku õpetaja austav tiitel, mille tähendus on “hinnaline”.

Gangteng rinpotše külastab Eestit esimest korda ning seda oma Eesti õpilaste palvel. Vahetult enne Eestisse saabumist annab rinpotše õpetusi Ukrainas ning peale õpetusi Umbusis oodatakse teda Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis.

 

Loe pikemalt Vooremaast!

Fotol Gangteng rinpotše (Khordong Umbusi FB)

 

Eesti suurim hoidiste tootja Põltsamaa Felix paneb tänavu purki 2100 tonni kurki ning on palganud hooajaliseks tootmiseks 220 lisatöötajat. Üle poole ehk 1300 tonni kurkidest tuleb Eesti põldudelt: Põltsamaa Felixi üheksalt pikaajalistelt partnerilt Viljandi-, Pärnu-, Rapla- ja Virumaalt.

“Kuna Eesti turul on nõudlus hüppeliselt kasvanud, siis tellisime tänavu Eesti kurgikasvatajatelt 20 protsendi võrra suurema kurgisaagi. Jagame koostööpartneritest talunikele igal kevadel spetsiaalse sordi kurgiseemned, mis tagavad meile tootmise jaoks piisava koguse eestimaiseid kurke,” rääkis Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

2100 tonnist purgikurgist valmistatakse 60 protsenti Eesti turule, ülejäänu läheb tänavu ekspordiks Soome, Rootsi, Lätti, Leetu ja Venemaale. Aastaga on eksport enim kasvanud Rootsi suunal, kuhu läheb tänavu 40 protsenti mullusest enam kurgihoidiseid.

Kuna OÜ Löök Ehitus on vaidlustanud kohtus endise EPT spordihoone otsustuskorras müügi, kaalub Põltsamaa linn varasema volikogu otsuse tühistamist ja hoone müüki enampakkumisel.

OÜ Löök Ehitus kaebas 30. juunil Tartu halduskohusse Põltsamaa Linnavolikogu otsuse, millega linn võõrandas Pajusi mnt 18j kinnistu otsustuskorras 50 000 euro eest Advanced Sports Installations Europe AS-le.

"Kuna samale kinnistule on ostusoovi avaldanud mitu äriühingut, siis lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest ning kooskõlas Põltsamaa linnavara võõrandamise aluseks oleva määrusega, tuleks vaidlusalune kinnistu võõrandada avalikul enampakkumisel," leiab OÜ Löök Ehitus.

Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään sõnas Postimehele, et sellises olukorras ei jää volikogul muud üle kui otsus tagasi võtta ning algatada enampakkumine. Ta lisas, et enampakkumisel on alghind kindlasti kõrgem kui 50 000 eurot.

"Volikogu otsustas otsustuskorras müügi kasuks seetõttu, et varem pole keegi hoone vastu huvi tundnud. Ma üldse ei imesta, kui nüüd ei osale enampakkumisel ka keegi," märkis Vään.

Hoone vastu huvi üles näidanud OÜ Löök Ehitus soovib sinna rajada metalldetailide tööstuse, ütles ettevõtte juht Agu Jürgenson. Lisaks sellele kavatseb ettevõte hakata seal tegema keevitajate koolitusi.

"Ma sooviks suurest hallist jätta alles ka nurgakese kohalikele noortele rulapargi jaoks," lisas ta.

Advanced Sports Installations Europe’i tegevjuht Raul Lättemägi oli hämmeldunud, et pärast hoone müügi otsuse langetamist ilmus välja keegi, kes on samuti sellest huvitatud. "Seda hoonet on linn püüdnud juba aastaid müüa. Hind pole kogu protsessi vältel langenud," märkis Lättemägi.

Vaidlus vana spordihoone üle võib Lättemäe sõnul tähendada seda, et Advanced Sports Installations Europe peab ühel hetkel loobuma otsusest rajada  Põltsamaale spordiväljakute kunstmuru ümbertöötlemise tehase.

"Praegu on aega jõuludeni. Kui me selleks ajaks pole Põltsamaale hoonet saanud, tuleb tehas rajada Tallinna. Rohkem variante meil laual pole," tunnistas ettevõtte juht Lättemägi Postimehele.

Helilooja Ivar Must andis kohtusse Põltsamaa Felixi, sest viimane keeldub helilooja väitel 22 aastat loata kasutatud tunnusloo eest autorile tasu maksmast, kirjutab Postimees.

Tüliõunaks on Põltsamaa mahlareklaami jaoks kirjutatud tunnuslaul "Põltsamaa, ehtne ja hea", mis valmis juba 1994. aastal. Loo teeb keeruliseks see, et viisi valmimisel jäi kirjalik leping sõlmimata ja helilooja andis loomingu lihtsalt tellijale üle. Must leiab nüüd, et suurfirma oleks pidanud ise selle eest hea seisma, et leping oleks sõlmitud ja kokkulepe seadustatud.

Helilooja tunnistab, et tal endal oli tunnuslugu kiire aja tõttu mitmeks aastaks ununenud. Kui aga seda hakkas Põltsamaa toodete reklaamidest kostma söögi alla ja söögi peale nii raadiost kui ka teleekraanilt, oli helilooja võtnud ühendust autorite ühinguga. Ta oli uurinud, kas selle peo eest talle ka ikka autoritasu laekub.

Selgus, et autorite ühing reklaamimuusika autoritasu ei kogugi. Teose kasutamise reklaamis ning tasu selle eest peavad reklaami tellija ja autor kokku leppima omavahel.

Must nõuab Põltsamaa Felixilt kohtu kaudu üle 50 000 euro (koos kõigi kaasnevate nõuetega).

AS Põltsamaa Felix vaidleb Ivar Musta hagile vastu, kuid ei soovi esialgu vaidluse tagamaid täpsemalt selgitada. Kohtus firmat esindava advokaadibüroo Ellex Raidla partneri Ants Nõmperi kinnitusel on Must pärast ASi Põltsamaa Felix vastu hagi esitamist mitu korda oma autoriõiguse rikkumise etteheite ümber sõnastanud.

"Kohus on andnud Mustale lisaaega nõude täpsustamiseks. Pärast seda, kui Ivar Must on esitanud täpsustused ja on toimunud eelistung, saab ka ASi Põltsamaa Felix jaoks selgeks, mida täpsemalt talle ette heidetakse. Siis on AS Põltsamaa Felix valmis selgitusi andma."

Kohtu esimene eelistung on määratud 22. augustile. Ivar Musta esindab kohtus LEADELL Pilv Advokaadibüroo.

Loe pikemalt Postimehest!

Foto autor Põltsamaa Felix (Wikimedia Commons)

Möödunud nädalavahetusel Raplamaal Toosikannus toimunud jahimeeste iga-aastasel kokkutuleku võistlusel võitis jahisarve puhumises I koha Põltsamaa Jahiselts.

Võidukas Põltsamaa meeskonnas lõid kaasa Tõnis Kaeramaa, Jaan Enok, Lauri Kivil ja Peep Geraštšenko.

Võistupuhumisel osales ühtekokku 17 võistkonda. Põltsamaa ülekaal oli mäekõrgune. Teise koha sai Kullavere Jahiühistu ja kolmanda  Kehtna Jahindusklubi.

Tänavu juba 37. korda toimunud jahimeeste kokkutuleku peateema oli "Seltsis on segasem", mis tähtsustas koostööd ja ühistegemisi läbi aastate. Kokkutulekul võtsid jahimehed omavahel mõõtu kümnel võistlusalal, peale selle tehti huvilistele jahinduskoolitusi ja pakuti muud meelelahutust.

"Selline sportlik ja erialaline mõõduvõtmine tugevdab meie seltsi," ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Ühtekokku osales Raplamaal jahimeeste kokkutuleku võistlusel 51 jahiseltsi.

Fotol Põltsamaa jahisarvepuhujad Jaan Enok (vasakul) ja Tõnis Kaeramaa (paremal) (Eesti Jahimeeste Selts) 

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas toetada kahte jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu projekti, mille hulgas on ka Advanced Sports Installations Europe AS projekt. Toetusraha eraldatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Advanced Sports Installations Europe AS projekti sisuks on uuendusliku tehnoloogia abil jalgpalliväljakute kunstmuru aluse elastsuskihi ja spordiväljakute rajakateteks kasutatava sünteetilise materjali ümbertöötlemine, et kasutada materjale samal otstarbel. Sellega tagatakse jäätmete korduskasutus. Projekti elluviimine pakub muuhulgas odavamat lahendust jalgpalliväljakute ja staadionite renoveerimiseks. Kogu projekti maksumus on 260 000 eurot, millest toetus moodustab 137 000 eurot.

Kunstmuruväljakute ümbertöötlemiseks soovib Advanced Sports Installations Europe AS osta Põltsamaa linnalt Pajusi mnt vana spordihoone.

KIKile laekus jaanuaris kaheksa taotlust üle kogu Eesti. Voorust said jäätmekäitlusega tegelevad eraõiguslikud juriidilised isikud toetust küsida jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, korduskasutuskeskuse rajamiseks ja inventari soetamiseks. Samuti liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Lisaks tekstiilijäätmete liigiti kogumiseks vajalike kogumismahutite ja presside soetamiseks. Tegemist oli avatud taotlusvooruga struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 ettevõtete ressursitõhususe meetmest.

Toetusmeetme töötas välja keskkonnaministeerium.

Foto Advanced Sports Installations Europe AS

OÜ Löök Ehitus kaebas 30. juunil Tartu halduskohusse Põltsamaa Linnavolikogu otsuse, millega linn võõrandas Pajusi mnt 18j kinnistu otsustuskorras Advanced Sports Installations Europe AS-le.

"Kuna samale kinnistule on ostusoovi avaldanud mitu äriühingut, siis lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest ning kooskõlas Põltsamaa linnavara võõrandamise aluseks oleva määrusega, tuleks vaidlusalune kinnistu võõrandada avalikul enampakkumisel," leiab OÜ Löök Ehitus.

Kebaja soovib linnavolikogu otsuse tühistamist selles osas, mis puudutab spordihalli võõrandamist otsustuskorras.

Vana EPT-spordihoone on olnud Põltsamaa linna munitsipaalomandis 2007. aasta veebruarist. Linn on üritanud seda aastate eest korduvalt müüa, kuid tulutult.

2016. aasta sügisel pöördus linnavalitsuse poole Advanced Sports Installations Europe AS, kes soovis kinnistu 50 000 euroga ära osta, et rajada hoonesse spordiväljakute kunstmuru ümbertöötlemise tehas. Tehasega pidanuks saama linn ka kümmekond uut töökohta.

Tänavu 16. mail kogunenud linnavolikogu otsustas hoone võõrandada otsustuskorras Advanced Sports Installations Europe ASile.

Volikogu otsusest teada saanud pöördus OÜ Löök Ehitus linnavalitsuse poole ja väitis, et linn müüb kinnistut turuhinnast odavamalt. Ühtlasi avaldas Löök Ehitus, et soovib samuti osta spordihoonet.
 

Põltsamaal märgati kurttummade heaks annetusi küsivaid tõmmusid noormehi, kes võivad heausksetelt inimestelt raha välja petta, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Esmaspäeval teatati politseile, et Põltsamaa Selveri juures tegutsesid kaks tumedanahalist noormeest, kes väidetavalt korjasid annetusi kurttummade toetuseks. Sarnase skeemi alusel on püütud aegajalt inimestelt raha välja petta igas Eesti otsas. Üldjuhul on tegu tõmmude naiste või meestega, kes kõnelevad vene keeles ning väidavad, et koguvad annetusi kurtide ühingu toetuseks. Võib juhtuda, et annetuste kogujad suhtlevad ka lihtsalt verbaalselt viidates registreerimislehele ning jättes endast mulje kui kurttummast.

Jõgeva jaoskonna juht Ivar Dubolazov rõhutas, et enne annetuse tegemist tuleks veenduda, milleks ja kellele raha kogutakse. “Kahtluse korral, et asi pole päris õige, tuleks sellest politseile kohe teada anda,” soovitas ta.

Eile toimunud Põltsamaa Linnavalitsuse istungil avaldas linnapea Jaan Aiaots soovi minna kolmapäevast, 5. juulist 33 kalendripäevaks puhkusele. Teda asendab puhkuse perioodil linnavalitsuse liige Jüri Männiksaar.

Jüri Männiksaar  asendab linnapead lähtudes Põltsamaa linna põhimäärusest kõigi õiguste ja kohustustega.

Kuu aja eest toimunud kirikukongressil anti üle tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku autasud ja tunnustused. Aasta diakooniatöötaja tiitli pälvis Põltsamaa koguduse kauaaegne töötegija Elvi Kukk diakooniale elatud elu, hingehoiutöö ja kodukülastuste eest.

78-aastane Elvi Kukk, kes on Põltsamaa koguduse diakooniatöö koordinaator 1990ndate algusest ja viimased aastad ka kiriku perenaine, ütles Eesti Kirikule, et kiriku tunnustusest kuulmine võttis tal silmad märjaks: „Olen Jumalale ja õpetajale väga tänulik, et tohin seda tööd teha. Kirik on mu elu. Minu käest on küsitud, et oled nii vana, mis sa veel askeldad siin. See on minu elu, nii palju kui taevaisa annab jõudu ja jaksu, ei taha istuda kuskil toanurgas.“

Põltsamaalt 15 kilomeetri kaugusel Nurga külas kasvanud Elvi Kukk ristiti lapsena ja leeritati õpetaja Kuurme ajal. Pärast vanemate surma 1984. aastal sidus ta end Põltsamaa kogudusega. „Imeline koostöö oli piiskop Joel Luhametsaga, kes tol ajal oli meil õpetajaks. Tema kutsus mind kirikutööle, sellepärast kolisin ka Põltsamaale,“ jagas Elvi Kukk. Piiskop Luhametsa õhutusel õppis Elvi Kukk ka Tallinnas diakoonia eriala.

 

Fotol Elvi Kukk (Eesti Kirik)

Loe pikemalt Eesti Kirikust!

Toiduliidu piimakampaania raames juba teist aastat mööda suvist Eestimaad tuuritav piimalehm on saanud värske ilme ja alustab oma teekonda laulupeo meeleolus Kadriorust. Uue kujunduse autoriks on Põltsamaa tüdruk Renata Kallasmaa.

Tartu Kunstikooli skulptori Lauri Tamme ja kunstniku Ülle Ottokari 2016 aastal loodud piimalehmale uue ilme leidmiseks kuulutas Toiduliit tänavu välja kujunduskonkurssi. Žürii lemmikuks osutus 8-aastase Renata Kallasmaa kavand, mille saatis konkursile Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 2. b klassi õpetaja Marika Viks.

Võidutöö autor on tema ema sõnul ka ise suur kodumaiste piimatoodete austaja. Eriti maitsevad Renatale kohukesed, kohupiim ja kodujuust aga ka piim, millest emaga koos valmistatakse nii maitsvad piimakokteile kui kakaod. Kunstnik Ülle Ottokari poolt lehmale kantud kujundust lubas Renata kindlasti suve jooksul vanematega koos vaatama minna.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on piimakampaania peamine eesmärk tuletada inimestele meelde, et Eestimaal on palju häid toiduaineid, nende seas ka tervisele kasulik piim.

Eestimaalased väga agarad piimajoojad, mida tõestab ka meie poodides muu maailmaga võrreldes kordades rikkalikumad piimatoodete riiulid. „Innustame seda, et piim oleks jätkuvalt meie toiduvalikutes olulisel kohal. Ikka selleks, et saada tervislikke maitseelamusi ning laste ja noorte puhul kasvavat ja kujunevat organismi hea tervise juures hoida,“ rääkis Potisepp.

Kõik huvilised on oodatud Kadriorgu saabuvat lehma uudistama alates tänasest kuni 3. juuni hommikuni. Lapsed võivad lapsevanemate järelevalvel pildistamiseks ka lehma selga ronida. Pärast Tallinna külastamist võtab lehm ette teekonna Paidesse.

 

Foto: Eesti Toiduliit

Reedel, 23. juunil tähistas Põltsamaa võidupüha ja  toimus rahvalik jaanipidu.

Piduõhtu algas Vabadussõja ausamba juures võidupühale pühendatud väikese aktusega. Sellele järgnes pidu jõe ääres.

Peo juhatas sisse kultuurikeskuse segarahvatantsurühm Tulihänd, kes esitas põimiku uuematest ja populaarsematest autoritantsudest ning tantsis koos rahvaga vanu seltskonna- ja pärimustantse. Rühma esinemine kulmineerus jaanitule süütamisega.

Edasi toimusid rahvalikud mängud ja rahvas sai keerutada jalga ansambli Boomer helide saatel.

Vaata fotosid (Keiu Kess, rohkem fotosid leiad SIIT)

35433696031_3bd48ff7a9_k.jpg35563737475_36bc0a49a7_k.jpg35563659815_7a0db71252_k.jpg35525039446_db62672ab2_k.jpg35433597231_ebf7e45882_k.jpg35563726215_71ff91d1ae_k.jpg34755008033_eaf886905a_k.jpg35525087276_994dc49cac_k.jpg35176894130_61f48b48a3_k.jpg35395924162_0103032cca_k.jpg34722857574_8dc2e4bffd_k.jpg35525016696_a95c5088bb_k.jpg34755011183_46f5cc13df_k.jpg35525136136_9e2dbdcf99_k.jpg35395899012_f141822532_k.jpg34722926474_cb31f32a3f_k.jpg

Teisipäeval, 27. juunil erakorralisele istungile kogunev Põltsamaa volikogu plaanib võtta Põltsamaa Kultuurikeskuse katuse renoveerimiseks ja Pajusi maantee rekonstrueerimiseks 320 000 eurot täiendavat laenu.

Põltsamaa  linna  2017.  aasta  eelarvesse  oli  planeeritud Pajusi mnt rekonstrueerimiseks 700 000 eurot, millest  600  000 eurot kavatseti katta laenuga. Riigihangete tulemusena osutus ehitustöö maksumuseks aga 860 000 eurot ja omanikujärelvalve maksumuseks 15 000 eurot. 

Täismahus  projektijärgseteks  töödeks  on  vajalik  täiendav  finantseering  175  000  eurot,  mille katmiseks on vajalik võtta täiendavat laenu, seisab eelnõu seletuskirjas.

Põltsamaa Kultuurikeskuse katuse renoveerimise maksumuseks kujunes hankel 200 760 eurot. Linna eelarvelistest vahenditest on võimalik katta 55 760 eurot (sh riigieelarveline eraldis 25 000 eurot).

Juhul, kui  töid  ei  teostata  1.  detsembriks  2017,  tuleb  riigipoolne  toetus  tagasi  kanda, teatas linnavalitsus. Tööde teostamiseks on vajalik täiendav laen 145 000 eurot.

Riigihangete tulemusena on vajalik tööde teostamiseks võtta täiendavat laenu kokku 320 000 eurot.

„Täiendava laenu vajadus on tingitud asjaolust, et täiendavate rahaliste vahendite taotlemine riiklikest toetusmeetmetest ei leidnud rahuldamist,“ seisab seletuskirjas.

Kohaliku  omavalitsuse  üksuse  finantsjuhtimise  seaduse alusel  võib  kohaliku omavalitsuse  üksuse  netovõlakoormus  ulatuda  kuni  60%-ni  vastava  aruandeaasta  põhitegevuse tuludest. 

Vastavalt  Põltsamaa Linnavolikogu  poolt  kinnitatud  eelarvestrateegiale  on vaba netovõlakoormuse maht 2017. aastal 1 024 720 eurot. Sellest 600 000 eurot on võetud laenu Pajusi mnt rekonstrueerimiseks. Et mahtuda seaduse raamidesse, on linnal võimalik eelarvestrateegia kohaselt võtta laenu veel kuni 424 720 eurot.

Alates aprillist 2017 on Olerexi teenindusjaamadesse lisandunud aina enam nutitankureid. Jaanipäeva eel paigaldati üks neist ka Puhu risti Olerexi tanklasse.

Nutitankuriga tankla tunneb ära kütusepostil oleva Nutitankuri ikooni järgi. Nutitankur ise on tankla territooriumil märgistatud tankuri postile kinnitatud lippudega.

Nutitankur võimaldab kliendil otsustada, kas ta soovib tasuda teenindusjaamas sees või Nutitankuris. "Nii ei pea ainult kütust osta sooviv klient tasumiseks teenindusjaama sisse minema, vaid saab kütuse eest tasutud kiiresti ja mugavalt auto juurest lahkumata," teatas Olerex.

Nutitankuris saab klient tuvastada enda püsikliendi staatuse ja tasuda kütuse eest pangakaardiga.

Põltsamaa valla vähekindlustatud perede 7-16-aastastele lastele on tänavu eraldatud 15 soodustuusikut 09.-14. juulini toimuvasse Varemurru noortelaagrisse Pärnumaal.

Laagripaik asub kaunis Matsi rannas, Pärnust umbes 60 km kaugusel.

Täpsemat infot jagavad Kristel Kumm (tel 51999055) või Kätlin Kruus (tel 53436275).

Fotol Vaemurru laagripaik (puhkaeestis.ee)

Jaanipäeval on oluline silmas pidada kõiki ohutusnõudeid, nii vee- kui tuleohutusnõudeid. Jaanipäev on eestlaste jaoks püha, kus ollakse väljas, metsas, tehakse lõket ja minnakse veekogudele. Et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub Päästeamet  inimesi üles ohutult käituma – tegema ohutult lõket ja kandma veekogule minnes päästevesti.

Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Veekogu ääres viibides hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Alkoholi tarvitanud inimest võivad tabada koordinatsioonihäired, ta ei tunneta veetemperatuuri ning kipub oma ujumisoskust üle hindama. Suuremas seltskonnas on oluline, et oleks keegi, kes suudab oma kaaslastel silma peal hoida.

Jaanilõkke tegemisel pea silmas, et see on hoonetest vähemalt 15 meetri ja metsast vähemalt 20 meetri kaugusel ning ei asuks kõrgepingeliinide lähedal. Lõkke tegemisel jälgi tuule tugevust ja tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Jälgi, et puu või söega köetav grillahi oleks hoonest vähemalt viie meetri kaugusel. Neile, kes otsustavad jaanipühad veeta korteris, tuletame meelde, et rõdul tohib grillida vaid selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ettenähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel tuleb metsas, maastikul kui ka koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud. Lõkkejääkide summutamiseks sobib hästi näiteks pangetäis vett või liiva.

Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.

Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Põltsamaa Linnavalitsus otsustas eilsel istungil sõlmida hankelepingu AS-iga EVIKO, kes renoveerib hiljemalt 30. oktoobriks 2017 Põltsamaa kultuurikeskuse katuse.

1991. aastast Tartus tegutsev ehitusfirma AS EVIKO võitis linna poolt korraldatud riigihanke. Katuse renoveerimine läheb maksma 167 300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitajal tuleb lammutada ja utiliseerida katuse kate ja roov, laduda uuesti katusetalade alune müür, remontida ja viimistleda müürilati alune müür ning karniisid, paigaldada uus roov ja katusekate, asendada pööningu olemasolev isolatsioon puistevillaga, rajada lumetõke, sadevee rennid ja torud jms.

Renoveerimistööde aluseks on 2013. aastal Elvi Korjuse poolt koostatud ekspertiisi aruanne.

Põltsamaa kultuurikeskuse on ehitatud 1960. aastatel. Algselt oli hoonel eterniitkatus, mis asendati 1998. aastal profileeritud katuseplekiga.

Foto: Põltsamaa Kultuurikeskuse koduleht

Kohalikud omavalitsused saavad alates 2017. aasta septembrist kasutada huvihariduse ja huvitegevuse riiklikku täiendavat toetust. Riik on seadnud toetusele kaks peamist eesmärki: suurendada huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust. Kättesaadavuse suurendamine tähendab huviharidusse ja - tegevusse rohkem osalejate kaasamist, seejuures on eraldi tähelepanu all sotsiaalmajanduslikes raskustes perede ja erivajadustega lapsed ja noored. Mitmekesisust, valikuid huvihariduses ja –tegevuses soovib riik suurendada kolmes valdkonnas: kultuur (sh kunst, muusika, tants), sport ning loodus- ja täppisteadused.

Lisaks on hiljutisel noorsootöö kvaliteedi hindamisel Põltsamaa piirkonnas ilmsiks tulnud järgmised arenguvajadused: 

1) huvitegevuses- ja hariduses osalejate hulga suurendamine, eriti poiste hulgas
2) loodus- ja teadushuvihariduses pakutavate võimaluste suurendamine
3) trikiratturitele, ekstreemsportlastele võimaluste loomine oma harrastusega tegelemiseks
4) noorte ettevõtlikkuse suurendamine.

Toetuse kasutamise periood on 1. september kuni 31. detsember 2017. Võimalik, et algatuse toetamist jätkatakse 2018. aastal selleks ajaks ühinenud Põltsamaa vallas.

Põltsamaa Linnavalitsus ootab taotlusi 7-19-aastastele noortele huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavuse parandamiseks ja mitmekesisuse suurendamiseks 5. juulini aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..  Taotluses tuleb vabas vormis kirjeldada algatust, millele toetust soovitakse ning tuua välja seosed riigi eesmärkide ja Põltsamaa piirkonna arenguvajadustega, sihtgrupp ja osalevate noorte arvu  prognoos ning algatuse elluviimise esialgne eelarve ja soovitava toetuse suurus.

3. juulil kell 15.00 toimub infotund võimalikele taotluste esitajatele linnavalitsuse nõupidamiste ruumis, Lossi tn 9.

Esitatud taotlused vaatab läbi linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Omavalitsused esitavad tegevuskavad, milles näidatakse ära riikliku toetuse kasutus, Eesti Noorsootöö Keskusele 1. septembriks.

Toetust ei saa kasutada investeeringuteks ja majanduskuludeks. Praktiliselt kõik muud kulud, mis eesmärki teenivad, on põhjendatud, näiteks juhendaja töötasu, teavitustöö, vahendite soetamine, transport.

Riigi poolt on esialgsetel andmetel Põltsamaa linnale planeeritud toetussumma 9635 eurot.

Täiendav info https://www.entk.ee  ja Kadri Suni - See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , tel 7768579

Tänavu valiti tuletoojateks igast maakonnast üks Noorte Kotkaste juht ja üks Kodutütarde juht, kes saavad 23. juunil võidupüha paraadil Rakveres presidendilt võidutule, et see viia oma kodukanti  ja jagada jaanitulesüütamiseks kõigile soovijatele. Jõgevamaale toovad võidutule Indrek Eensalu ja Leina Kreek.

Indrek Eensalu on Kamari rühma kauaaegne juhendaja. Noorte Kotkaste maleva pealikuks valiti ta 2016. aasta detsembris, enne seda oli ta malevapealiku abi. Ta osaleb alati võistluste ja laagrite planeerimisel, ettevalmistamisel ning läbiviimisel. "Tema peas on palju uuenduslikke mõtteid, mida koos kaaslastega ellu viia. Ikka püüab ta kõike teha paremini ja võtab õppust ka eksimustest. Suurepärase läbirääkijana leiab ta tihti üritustele lisaressursse, noortega suheldes on järjepidev ja sihikindel," teatas Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond.

Leina Kreek on Laiuse kodutütarde rühmaga seotud 2001. aastast alates, kui liikmeks astus pere vanim tütar. 2005. aastal lõi Leina rühma tegevustes kaasa ning 2007. aastal alustas ta Laiusel tööd kodutütarde ja noorkotkaste rühmadega. 2016. aastal võttis noorkotkaste juhtimise üle Leina noorim tütar, endine kodutütar.

Võidutuli süttib 23. juuni hommikul kell 9.00 Vabadussõja mälestussamba juures Rakveres kui ühendatakse eelneval päeval Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdatud mälestustuli ning noorkotkaste poolt Rakvere rahvapeol süüdatud muinastuli.

Fotol Indrek Eensalu ja Leina Kreek (autor Merike Annuk)

Eile sõlmisid Merko Ehituse kontserni kuuluva AS Tallinna Teede tütarettevõte AS Vooremaa Teed ja AS Eesti Keskkonnateenused ostu-müügi lepingu Vooremaa Teede teehooldusvaldkonna müügiks.

Tehingu ostuhinda osapooled ei avalikusta. Tehing plaanitakse lõpuni viia tänavu kolmandas kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutseb AS Vooremaa Teed tavapäraselt.

Ostu-müügi tehinguga läheb ASile Eesti Keskkonnateenused üle ka kohustus Põltsamaa piirkonna teede ja tänavate aastaringse hoolduse teostamiseks. 

AS Vooremaa Teed registreeriti äriühinguna 18. mail 2001. aastal. Aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksena Jõgeva Teedevalitsuse kasutusest üleantava riigivaraga. 2009. aastal omandas ettevõtte Tallinna Teede AS.

AS Vooremaa Teed peamised tegevusalad on teede ehitus, hooldus ja remont.

 

 „Kõik on uut indu täis ja pakatavad ideedest,“ ütles Põltsamaa kohvikute päeva korraldaja Karin Tõnts pärast kohvikupidajate kokkusaamist Uue-Põltsamaa mõisa vanas botaanikaaias.

Ühtekokku on sel päeval linnas avatud 21 aia- ja pargikohvikut. See arv võib veel muutuda. Kes seni kõhelnud ja kahelnud, kuid soovib siiski avada kohviku ka oma kodus, peaks kiiremas korras Kariniga ühendust võtma.

„Kindlasti peavad kõik kohvikud juunikuu lõpuks mulle oma tutvustused saatma, siis on viimane võimalus end kohvikute päeva kaardile saada,“ ütles kohvikute päeva eestvedaja.

Eile jagasid tegijad omi kogemusi ja näpunäited. Teiste sekka sattus ka mõni uljam mõte. Nii näiteks kõlas koosolekul ettepanek, et sel päeval võiks Põltsamaal töötada parv, et külastajad saaksid lihtsa vaevaga jõge ületada.

Uuendusena on tänavu kavas korraldada kohvikute päeva tänuüritus mõnel muul päeval, et sellest saaksid osa kõik kohvikupidajad ja nende abilised. See võiks olla ka päev, kus kõik kohvikud saavad üksteisele tutvustada oma müügihitte. Et kohvikute pidajad ise ei saa mahti õigel päeval teisi külastada, siis saaksid nad korraldajate sõnul vähemalt tänuüritusel tutvuda teiste kokakunstiga.

Tänavu juba viiendat korda toimuv Põltsamaa kohvikute päev leiab aset 20. augustil.

Fotol hetk eilselt kokkusaamiselt (Karin Tõnts)

Põltsamaa ühisgümnaasiumis (PÜG-is) on siiani kooliaastat alustatud ühise avaaktusega Põltsamaa Veski tänava koolihoone juures. Niisamuti on seal ka kooliaasta lõpetatud, kirjutab maakonnaleht Vooremaa.

Seekord otsustati õppeaasta lõpetamise traditsiooni muuta ning teisipäeval sai samas kohas, kus PÜG-i koolipere kooliaastat ühiselt alustab, teoks mõnus piknik.

 

Loe pikemalt Vooremaast!

Foto PÜG-i Facebooki-lehelt

EASi Turismiarenduskeskus koostas nimekirja viiest kaunist pargist ja aiast üle Eesti, mida tasub sel suvel kindlasti imetlema minna. Viie hulka pääses ka Põltsamaa roosiaed.

Põltsamaa roosiaias kasvab üle 5000 roosiistiku ning ligi 1000 erinevat roosisorti. Ekskursiooni käigus tutvustatakse erinevaid sorte, nende ajalugu ja legende ning muud huvitavat. sõltuvalt ilmastikust on rooside õitsemisaeg enamasti juuni keskelt septembri keskpaigani.

Ülejäänud esile tõstmist väärinud pargid ja aiad olid Lepiku-Mardi talu kollektsiooniaed Pärnumaal, Uuemõisa mõisa park Läänemaal, Saka mõisa park Ida-Virumaal ja Arvo Pärdi sünnikohta tähistav muusikaaed Paides.

 

Kuigi Põltsamaa linnavolikogu otsustas viimasel istungil müüa EPT vana spordihoone otsustuskorras Advanced Sports Installations Europe AS-ile, ilmus nüüd välja teinegi ostuhuviline.

Huvi Pajusi mnt 18j kinnistu vastu on üles näidanud OÜ Löök Ehitus, kes saatis juuni alguses linnavalitsusele vastava kirja. Ettevõtte juht Agu Jürgenson väljendas arvamust, et 50 000 euro suurune müügihind on oluliselt soodsam turuhinnast, ja tundis huvi, miks ei ole kinnistut pandud avalikule oksjonile.

Linnavalitsus põhjendas otsustuskorras müüki sellega, et alates 2007. aastast korduvalt välja kuulutatud võõrandamised ja rendile andmised on nurjunud. Viimane katse spordihoonet müüa tehti 2012. aastal.

„Kuna peale Advanced Sports Installations Europe AS-i taotluse esitamist, ei ole teisi huvilisi olnud, siis esitas Põltsamaa Linnavalitsus Põltsamaa Linnavolikogule otsuse eelnõu Pajusi mnt 18j kinnistu võõrandamiseks otsustuskorras,“ teatas linnavalitsus.

Ühtlasi saatis linnavalitsus ettevõttele hindamisakti, millest nähtub spordihoone hinnakujundus.

Tartumaale Vara valda registreeritud Löök Ehitus OÜ asutati 2005. aastal. Ettevõtte põhitegevuseks on ehituslike metallist konstruktsioonide tootmine ja paigaldamine. 2015. aastal oli ettevõtte müügitulu 191,2 tuhat eurot ja ärikasum 39,4 tuhat eurot. Osaühingus on keskmiselt 2 töötajat.

Lapsevanemad, õpetajad, noorsootöötajad – kasutage võimalust ja öelge sõna sekka uue Põltsamaa valla hariduse ja noorsootöö kujundamisel!

12. juunil toimub Põltsamaa noortekeskuses mõtteõhtu, kus lapsevanemad, õpetajad ja noorsootöötajad räägivad kaasa iga noort toetava haridus- ja noorsootöömudeli kujundamisel uues Põltsamaa vallas.

Oodatud on 4 ühineva omavalitsuse - Pajusi valla, Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Puurmani valla -  lapsevanemad, õpetajad, noorsootöötajad, noorte juhendajad.

Küllap on vähemalt korra iga lapsevanema ja õpetaja peast läbi vuhisenud küsimus, mida toob mu pere või õpilaste jaoks kaasa ühise valla teke. Mida see tähendab mu laste või õpilaste tulevast haridusteed ning koolivälist tegevust silmas pidades? Millegi uue sünniga kaasneb hea annus põnevust, tükike teadmatust ja tõenäoliselt tohutu hulk tühja maad millegi uue loomiseks. Igal perekonnal on üks lihtne eesmärk: oma lapsed suureks kasvatada,  nende potentsiaal avada, et nad saaksid elus hästi hakkama ja oleksid õnnelikud. Kuidas üks omavalitsus saab sellele parimal moel kaasa aidata?

Millised valikud ja võimalused meil on?

Mõtteõhtul antakse ülevaade mudeli loomise senistest sammudest. Osalejad arutlevad, kuidas võiks Põltsamaad tunda kui inspireerivat õpi- ja arengukeskkonda juba kaugelt ning vaagitakse võimalikke tulevikustsenaariumeid. Mõtteõhtut rikastab Koidu Tani-Jürisoo, Avatud Meele Instituudi juhataja, kes on aastate jooksul olnud toeks haridusmuutuste elluviimisel Eestis.
Mõtteõhtut juhivad kaasamispraktik Piret Jeedas ja visualiseerija Kati Orav.  Kaasamisprotsessi veab eest ühinemist ettevalmistav 6- liikmeline töörühm. Protsessi raames kaardistatakse Põltsamaa linna, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valla haridus- ja noorsootööasutused ning koostöövõimalused. Selle põhjal kujundatakse koostöös erinevate osapooltega igat noort toetav soovituslik haridus- ja noorsootöövõrgustiku mudel. Senistel kohtumistel on osalenud piirkonna haridusjuhid ja noored.

Põltsamaa valla ühinemise ettevalmistamisel hariduse ja noorsootöö valdkondade analüüsi ja soovitusliku koostöömudeli loomist rahastab Euroopa Liit/ Euroopa Sotsiaalfond.

Huvilistel palume registreeruda siin.

Kadri Suni
Hariduse ja noorsootöö töörühma juht

Kool on selleks korraks jälle läbi ja noori ootab ees mõnus suvepuhkus. Üle Eesti korraldatakse erinevaid laagreid ja koos peredega võetakse ette vahvaid tegemisi. Ka Põltsamaa piirkonnas leiab põnevat vaatamist ja atraktiivseid tegevusi. Kindlasti leiab igaüks midagi, mida hiljem meenutada ja sügisel klassikaaslatele koolis rääkida.

Põltsamaa linn ja naabervallad (Põltsamaa, Pajusi, Puurmani ja Kolga-Jaani) on koostöös käivitanud projekti, mille tulemusel jõuavad noorsootöö teenused uute noorteni ning laienevad noorte võimalused noorsootöös osaleda. Projekt sai alguse  2017. a aprillis ja kestab 2018. a lõpuni. Tegevuskavas on näiteks seiklusringi, noorte liidrite koolituste, tantsufestivali, taliolümpia, e-spordimängude ja huvitegevuse laada korraldamine, ekstreeemspordi arendamine ning tegevusteks vahendite soetamine.

Projekti raames toimub kokku 10 seiklusringi, mis oma olemuselt on laagrid. Esimene mobiilne seiklusring toimub 25. – 27. juuni vabas looduses, Kirna õppekeskuses.  Mobiilne aga sellepärast, et seiklusringid toimuvad iga kord erinevas kohas. Seiklusringis osalemine on noortele tasuta ja osalema oodatakse 11 – 18-aastaseid noori igast piirkonna omavalitusest, kokku ligi 100 noort. Kogunemine toimub esimese päeva õhtul, transport sihtkohta ja kolmandal päeval tagasi on organiseeritud. Koostööpartneriks on sel korral Kaitseliidu Jõgeva malev. Noori ootavad ees erinevad väljakutsed: sõjalis-sportlikud tegevused, ööbimine telgis, meeskonnatöö, looduses ja metsas toimetulek.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume soovijatel kindlasti registreerida hiljemalt 17.juuniks.
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , info Annika tel 53 943 940. Märksõnaks „seiklusring“, lisada osaleja nimi, vanus, kontakttelefon; elukoha omavalitsus; vanema/vastutaja nimi ja kontaktid (tel, e-mail). Täiendav info seiklusringi kohta: Ako tel 56 225 803; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Üleskutse ka 20-26-aastastele noortele! Seiklusringis vajatakse vabatahtlikke grupiliidreid, kes oleksid valmis endast noorematega koos seiklema ja vajadusel neid suunama ja abistama. See on suurepärane võimalus ennast teostada ja saada kogemus grupijuhina samal ajal ka ise seiklusringist osa saades. 

Seiklusrikas suvi ootab Sind!

Annika Kallasmaa
noorsootöö koostööprojekti koordinaator
Põltsamaa LV

Pilt on illustratiivne


*************
​Koostöös toimuvat noorsootöö arendamist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" kirjeldatud tegevuste raames. Eesti Noorsootöö Keskus on üle-eestiliselt ellu viimas programmi, mis toetab naabervaldade noorsootööalast koostööd eesmärgiga mitmekesistada noorsootöös toimuvat ja noorte võimalusi töö- ja kooliväliseks tegevuseks.

Reedel tähistas Põltsamaa suurejooneliselt Põltsamaa pritsumeeste ja seltsitegevuse 150. aastapäeva. Sündmusel osales ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

2017. aastal möödub Põltsamaa tuletõrje seltsi asutamisest 150 aastat. Sealt sai alguse seltsitegevus Põltsamaal ja seda tähist võib ka pidada laiemalt Põltsamaa piirkonna vabakonna sünnipäevaks.

Põltsamaa linn, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald, kelle inimeste turvatunde eest kannab hoolt Põltsamaa päästekomando, korraldasid sel puhul pidustuse piirkonna päästjate ja vabakondlaste tänuks.

Tervituskõnega astus üles Eesti president Kersti Kaljulaid, kes lõi pidupäeva puhul ajaloolisse Põltsamaa tuletõrjujate lipuvardasse ilunaela.

Tuletõrjujaid ja vabakondlasi tervitasid Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu ja linnavolikogu esimees Andres Vään, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

 

Vaata fotosid sündmusest!

IMG_1448.jpgIMG_1394.jpgIMG_1440.jpgIMG_1434.jpgIMG_1380.jpgIMG_1368.jpgIMG_1407.jpgIMG_1362.jpgIMG_1412.jpgIMG_1408.jpgIMG_1413.jpgIMG_1378.jpgIMG_1469.jpgIMG_1471.jpgIMG_1401.jpgIMG_1365.jpgIMG_1466.jpgIMG_1416.jpgIMG_1451.jpgIMG_1447.jpgIMG_1376.jpgIMG_1373.jpgIMG_1430.jpgIMG_1372.jpg

Põltsamaa infoportaali poole on pöördunud mitmed inimesed, kes tundnud huvi ühistranspordi korralduse vastu seoses suure silla remondiga.

Ühistranspordikeskuse andmetel esialgu bussiliinide algus- ja lõpp-peatustes muudatusi ei ole. Liiklus hakkab toimuma nii, nagu ümbersõiduskeemidel ette nähtud.

„Juhul, kui toimub bussiliikluses muutus, anname operatiivselt teada,“ ütles abilinnapea ja linnamajandusosakonna juhataja Aivar Aigro.

Aigro sõnul võib tööde käigus tulla liiklusskeemidel väikseid muudatusi, millest annab operatiivselt teada silla ehitaja.

„Loodame mõistvale suhtumisele liiklejate poolt,“ ütles ta.

Vaata ka liikluskorralduse skeeme, mille on kooskõlastanud nii Maanteeamet kui ka ühistranspordikeskus.


Põltsamaa Linnavalitsus tunnistas eilsel istungil Pajusi maantee rekonstrueerimistööde võitjaks OÜ TEEARU GRUPi ja osaühingu Sahkar TT, kes tegid soodsaima  pakkumuse. Hanke võitja lubab aukliku tee rekonstrueerida 859 548,91 euroga.

Hanke võitjate näol on tegemist Tartumaa tee-ehitusettevõtetega. Teearu Grupp OÜ on asutatud 2000. aastal ja osaühing Sahkar TT 1998. aastal. Mõlema ette tegevusvaldkondadeks on teede, platside ja välisvõrkude ehitus ning suuremahulised mulla ja kaevetööd.

Linnavalitsuse korraldatud riigihankele  esitas pakkumuse 7 pakkujat, kes kõik vastasid ka hanke vastavustingimustele. Võitja selgitamisel oli määravaks pakkumuse hind.

Hanke tingimustest tulenevalt peab Pajusi maantee olema rekonstrueeritud hiljemalt 31. oktoobriks 2017.

Põltsamaa Linnavalitsus otsustas oma kolmapäevasel istungil elektri sääst