Põltsamaa piirkonna ühinemiskõnelustel sai suurimaks komistuskiviks maakondlik kuuluvus. Kõige häälekamalt tõstis selle kilbile Kõo vald, kes kartis Jõgevamaa koosseisu langemist kui vanakuri päikest.

Pean tunnistama, et ka mina ei tunne sümpaatiat Jõgeva maakonna kui administratiivüksuse vastu. See kannab endas Eesti 20. sajandi ajaloo kõige süngema ajastu pitserit. Meelsamini samastuksin ajaloolise Kirde-Viljandimaaga.

Üldse on maakond kui niisugune huvitav virtuaalne ruum. Mõningatel juhtudel on sel miskid ajaloolis-kultuurilised alged, kui mõtleme tagasi muinasmaakondadele nagu Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakalamaa või Saaremaa.

Kuna suurem osa muinasaegsest ruumilisest tõlgendusest on meini säilinud vaid läbi kroonikute ning ajaloolaste mõttekonstruktsioonide ja puudus alluvussuhe suuremale keskusele (riik, pealinn), siis võime tagantjärele oletada, et tollaste maakondade näol oli tegemist sotsiaal-poliitilise ruumiga, mis kandis tugevat iseseisvat identiteeti.

Viimasele osutab ka Eesti õigusteadlane Jüri Uluots, kes on võrrelnud muinasmaakondi muinasriikide või maariikidega. Muinasriikide riiklikku staatust tõendavad näiteks teiste maakondadega sõlmitud erinevad rahu-, liidu-, kaitse- ja alistumislepingud, milliseid Uluots loetleb perioodil 1208 – 1227 kokku 49.

Pärast Eesti alade vallutamist 13. sajandil tekkis uus subordinatsioon – maa hakkas kuuluma keskusele (Põhja-Eesti Taani kuningale, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile), kel tekkis reaalne vajadus alamaid kontrollida. Nii muutus maakonna tähendus riigisarnasest moodustisest administratiivseks haldusüksuseks. Ja seda tähendust on maakond kandnud tänaseni.

Mida aeg edasi, seda enam on nõrgenenud kattuvus andministratiivsete üksuste ja endiste muinasmaakondade vahel. Aga see tähendab, et uutel, aja jooksul moodustatud maakondadel on olnud  üha nõrgemad seosed paikkonna identiteediga.

Jõgeva maakond kui okupatsiooni sümbol

Maakondlikus korraldused leidsid kõige drastilisemad muutused aset Nõukogude okupatsiooniaastail. Teiste hulgas loodi 1949. aastal keskvõimu poolt 11. maakonnana Jõgevamaa. Meenutagem, see oli märtsiküüditamise ja karmide stalinistlike repressioonide aasta.

„Uue maakonna loomine võimaldas partei ja nõukogude organitel tugevdada poliitilist selgitustööd partei ja valitsuse otsuste elluviimisel,“ kirjutas Punalipp 1969. aastal tagasivaateartiklis „Kui sündis Jõgevamaa“.

Jõgevamaaks ühendati Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa – alad, mis olid nõrgemini seotud tollaste keskuste, Tartu ja Viljandiga.

1950. aastal alustati Eesti NSV rajoneerimisega. Aasta varem moodustatud Jõgevamaa lahutati kolmeks rajooniks: Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee rajooniks. 1959. aastal likvideeriti esmalt Mustvee rajoon, millest suurem osa liideti Jõgeva rajooniga. 1963. aastal ühendati Jõgevaga ka Põltsamaa rajoon.

Kuuekümnendate keskpaigaks kujunes Eesti NSV-s välja 15 rajooni, mis nimetati pärast Eesti riigi taastamist ümber maakondadeks. Mitmete rajoonide-maakondade puhul tõstatus küsimus nende vajalikkusest. Kahtluse alla seati ka nõukogude okupatsioonirežiimi vajaduste järgi loodud Jõgeva rajoon.

Nii avaldas inimgeograaf Ott Kurs 1988. aastal Jõgeva rajoonilehes Punalipp arvamust, et  majandusprogrammi Isemajandav Eesti (IME) agraarprogrammis võiks valdade ja maakondade taastamise kontekstis tõsielt kaaluda Jõgevamaa kaotamist.

Puuduv ühisidentiteet, nõrk keskus

Muinasmaakondadest põlvnenud maakondade puhul (nt Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa) on tajutav tugev maakondlik ühisidentiteet, mis ühendab inimesi ja väiksemaid kogukondi. Ühisidentieet toetab paremini omavalitsuste ülest koostööd ja arengut.

Jõgevamaa sellesse seltskonda kindlasti ei kuulu. Ajalooliselt jaguneb maakond kolmeks suhteiliselt kindlapiiriliseks ja üksteisest eristuvaks sotsio-kultuuriliseks ruumiks: Põltsamaa piirkonnaks, Vooremaaks ja Peipsimaaks.

Maavanemad on küll püüdnud erinevatel aegadel luua maakonnale ühtset kuvandit (viimasena meenub Jõgevamaa kui Kalevipoja tegude maa ja tunnuslause „Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud), kuid see ei ole elanikkonna hulgas kinnistunud.

Jõgeva maakonna üheks probleemiks on seegi, et rajoneerimise ajal tehti siin mitmeid kaheldava väärtusega lõikeid Tartumaast. Nii näiteks lõhuti 1962. aastal omaaegne Kodavere kihelkond. Pala liideti Jõgeva rajooniga, teine osa jäi Tartu rajooni. Arvestades Pala eraldatust Jõgevast ja suhtelist lähedust Tartule võinuks Pala vald jääda omal ajal siiski Tartumaale.

Veel veidram pilt avaneb Tabivere kandis. Tabivere valla keskusest on Tartusse vähem maad kui maakonnakeskusesse, valla lõunaserv puutub juba peaaegu kokku Taaralinna äärega. Võiks ju küsida: kellega Tabivere samastub enam, kas Tartumaa või Jõgevamaaga?

Ja kolmas probleem – maakonnakeskusena on Jõgeva nõrk, tal on raske oma väiksuse juures olla maakondlikuks tõmbekeskuseks. Seda eriti olukorras, kus samas maakonnas, 30 km lääne pool asub Põltsamaa näol umbes sama suur tõmbekeskus.

Jõgevamaal ei ole tulevikku

Haldus- ja riigireformi valguses on ühe teemana tõstatunud ka maavalitsuste ja maakondade tulevikuga seonduv.

Jõgevamaal on tekkimas kolm uut valda: Põltsamaa vald, Jõgeva vald ja Mustvee vald. Kõik need on väga omanäolised. Kõigi kolme piirkonna arengu huvides on heita kõrvale maakondlikud piirid ja teha koostööd nendega, kellega on rohkem ühist. Nii näiteks on Mustvee vallal rohkem ühist teiste Peipsi äärde tekkivate valdadega kui Põltsamaaga ja Põltsamaal rohkem ühist Järva- ja Viljandimaaga kui Peipsi äärega. 

Kui nii, siis tekib küsimus - milleks meile Jõgevamaa?

Raivo Suni
Põltsamaa.info

Fotol Eesti administratiivne jaotus 1925. aastal

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda

Kommentaarid  

#1 Guest 2017-01-04 20:33
Tubli Raivo! Ma olen samal arvamusel ja seda juba ammu. Tõesti tuleks Põltsamaa piirkond ühendada Viljandimaaga, kuhu ju oleme Põhja-Viljandimaa /Põhja-Sakalamaa osana juba iidsest ajast kuulunud.
Tsiteeri
23. Oktoober 1

Vaata, kes asuvad tööle uues vallavolikogus!

Põltsamaa valla valimiskomisjon registreeris 20. oktoobril…
19. Oktoober 1

Pajusi maantee on reedel suletud

Homme, 20. oktoobril kella 8.00-20.00ni on Pajusi maantee…
19. Oktoober

Kunstmuru ümbertöötlemise tehas tuleb Põltsamaale järgmisel aastal

ASi Advanced Sports Installations Europe soovib esimesed…
18. Oktoober 26

Põltsamaa valda hakkab juhtima kolmikliit

Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Keskerakond ja Eesti…

Arvamus

Oktoober 05, 2017 2

Tutvu Põltsamaa vallas osalevate poliitiliste jõudude valimisprogrammidega!

Täna algas kohalike valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskuses. Avaldame siinkohal nende poliitiliste…
Oktoober 02, 2017

Otsime noori, kes soovivad osaleda kohaliku elu otsustusprotsessides

Otsime noori, kes on huvitatud kohaliku elu arendamise otsustusprotsessides osalemisest. Soovime, et noored räägiksid…
September 29, 2017

Õige kütmine tagab puhtama õhu

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb…
September 25, 2017

Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad…
18. Oktoober

EOK tunnustab nii Felixhalli kui ka Kuningamäe terviseradasid

Eesti Olümpiakomitee andis oma tunnustuse…
17. Oktoober

Sünnipäevakingiks maailmameistrivõistluste pronksmedal!

Türgi kuurortlinnas Daylanis toimusid järjekordsed…

Viimati lisatud uudised