Täna algas kohalike valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskuses. Avaldame siinkohal nende poliitiliste rühmituste valimisprogrammid, kes on vastanud avalikule üleskutsele ja saatnud portaalile oma programmi.

Programmid on avaldatud selles järjekorras, nagu valla valimiskomisjon järjestas liisuheitmise tulemusena valimisteks kandideerijad.

Otsime noori, kes on huvitatud kohaliku elu arendamise otsustusprotsessides osalemisest. Soovime, et noored räägiksid rohkem kaasa neid puudutavates otsustes ja osaleksid erinevates osaluskogudes.

13-26 aastased noored on oodatud Noorte liidrite koolitusele, mille raames toimuvad töötoad ja õppekäigud, et noori aktiveerida, inspireerida ja motiveerida. Noorte liidrite koolituse I etapp toimub 3. nov kell 13.00 Kolga-Jaani rahvamajas. Lisaks Eesti Noorteühenduste Liidu töötoale toimub meeskonnatöö mäng seiklusfirma 360 kraadi poolt; kokku 5 tundi põnevat tegevust. 

Põltsamaa linn ja naabervallad (Põltsamaa, Pajusi, Puurmani ja Kolga-Jaani) on koostöös käivitanud projekti, mille tulemusel jõuavad noorsootöö teenused uute noorteni ning laienevad noorte võimalused noorsootöös osaleda.  Projekt sai alguse 2017. a aprillis ja kestab 2018. a lõpuni.

Just selle projekti raames toimub ka noorte liidrite koolitus, mis koosneb vähemalt kahest töötoast ja õppekäikudest ning soovi korral mentori kaasabil noortevolikogus osalemisest.

Kokku on oodatud viiest nimetatud omavalitsusest 20 noort. Osalejatele on sündmus tasuta, transport ja toitlustus on organiseeritud.

Koolituse I etapis toimub töötuba "Tuleviku arhitektid", kus arutletakse üheskoos probleemide üle, mida nähakse, et peaks parandama ja mida noored ise sooviksid muuta enda ümber. Seejärel valitakse 1-3 levinumat probleemi, millele hakatakse lahendusi otsima. Välja pakutud variantide hulgast valitakse igale probleemile parim lahendus, mis kõigile meeldib ja sobib. Ja viimaseks faasiks on lahendustele tegevuskava mõtlemine. EHK kuidas REAALSELT oleks võimalik see probleem lahendada nii nagu plaanitud (mis selleks vaja on, kelle poole pöörduda, kas ja kui palju raha võtab jne). Lõpus on fondi tutvustus, et kust ja kuidas raha oleks võimalik taotleda konkreetselt välja pakutud lahenduste ellu viimiseks.

Osalemissoovist teatada hiljemalt 13.oktoobriks: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Annika tel. 53 943 940. Märksõnaks „tuleviku arhitektid", lisada osaleja nimi, vanus ja sünniaasta, kontakttelefon, e-mail, elukoha omavalitsus (info oluline projekti aruande jaoks).

Täiendav info: Eha Fedorov tel. 51 69 129,  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb vältida. Koduahjus tohib põletada kuiva puitu, immutamata puitu, kiletamata pappi ja paberit ning muud töötlemata looduslikku materjali.

Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi koduahjus, kaminas või katlas põletada. “Prügi põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis võivad olla vähktõve, väärarengute ja arengupeetuse põhjustajad. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sealt otsesel sissehingamisel edasi inimese organismi. Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid sadestuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja aiasaadustesse, ohustades seeläbi kõiki, kes neid saadusi tarbivad,” selgitas keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits.

Niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi, seega tuleks eelistada kuiva küttematerjali kasutamist. Puidu põletamisel eraldub ümbritsevasse õhku mitmeid saasteaineid, näiteks ülipeen tahm, vingugaas, samuti erinevad orgaanilised ühendid, mis on tervisele kahjulikud. Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haiguseid ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kesknärvisüsteemi ja südant kahjustades olla suurtes kogustes surmav. Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil rohkem saastunud kui kaugküttega elamupiirkondades, on siiski võimalik saastet teataval määral vähendada kasutades kvaliteetset küttematerjali.

“Hinnanguliselt tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui u 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases. Tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu koduahjus toimub jäätmete põletamine madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket, selgitas Dagmar Undrits, miks just kodune jäätmepõletus on ohtlik.

Jäätmete põletamisel on ülipeene tahma kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad. Ebapiisav õhu juurdepääs ja suur vabanev tuhasisaldus tahmavad ahju, millest algavad omakorda tuleohutuse probleemid. Tuleohutuse kohta saab lugeda pikemalt Päästeameti kodulehelt.<http://paasteamet.ee/et/kodanikule/tuleohutus/
 

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja

Koduahjus tohib põletada kuiva puitu, immutamata puitu, kiletamata pappi, paberit ning muud töötlemata looduslikku materjali. Foto Dagmar Undrits

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad korteriühistud. Kõigis majades korteriühistute loomisega tahab seadusandja parandada elamute haldamist ning kehtestada ühesugused valitsemisreeglid kõikide elamute suhtes. KrtS rakendub kõikides majades, kus on moodustatud korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (elu- või mitteeluruum) ja sellega seotud kinnisasja kaasomandiosast. Ühistu tekib ka siis, kui kinnisasjal on ainult kaks korteriomandit või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule.  Uus seadus ja ühistu nõue ei kehti kinnisasjade suhtes, mis on kaasomandis mõtteliste osadena (näiteks igal omanikul on 1/4); ridaelamutes, kus iga elamuosa alla on moodustatud oma krunt  ja majades, mille omanik on hooneühistu.

Kui korteriühistu on olemas, siis  KrtS mõjutab teid vähe, sest senine ühistu jätkab tegevust. Kuigi uus seadus ei nõua otseselt põhikirja muutmist, tasub see siiski üle vaadata. Kui mõni olemasoleva põhikirja säte on uue seadusega vastuolus, siis kehtib selles osas seaduses sätestatu.

Kui korteriühistut ei ole, siis ühistu asutamine 2017.aastal ei ole kohustuslik. Kui te siiski soovite seda teha, peab korteriomanike enamik vastu võtma ühistu asutamise otsuse, kinnitama põhikirja, valima juhatuse ja kandma korteriühistu registrisse. Kui ühistut ei ole sel aastal asutatud, siis 01.01.2018. loob riik selle ise! Teie elamu  korteriühistu kantakse automaatselt registrisse ja ühistu nimeks on teie kinnisasja aadress täiendiga KÜ.  Kõik omanike ühise valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad üle ühistule. Sellisel ühistul ei ole esialgu põhikirja ja maja valitsemine toimub otse KrtS sätete alusel.

Kui maja haldamiseks oli korteriomanike üldkoosoleku poolt enne 01.01. nimetatud valitseja (kinnisvarahaldusettevõte, iseseisev majahaldur või keegi omanikest), siis alates KrtS jõustumisest on tema automaatselt juhatuse ülesannetes.  30. juuniks 2018.a tuleb registrile esitada andmed tekkinud ühistu juhatuse kohta (senise valitseja või uue valitud juhatuse andmed). Juriidiline isik (haldusettevõte) võib ka tulevikus üldkoosoleku otsusel olla juhatust asendav organ (valitseja).

2017. a jooksul selgita välja, kas Sinu korterelamus on korteriühistu asutatud! Kui te ühistut ise ei asuta, siis kontrollige, et oleks kehtiv üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise kohta. Kui keegi majaelanikest faktiliselt kogus remondifondi vahendeid või sõlmis üldelektri- ja veelepingud enda nimel ja te soovite, et ta jätkaks uuel aastal ühistu juhatuse liikmena, siis nimetage ta käesoleval aastal ametlikult korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks.

Kui majas on kuni 10 korteriomandit või kuuluvad kõik korteromandid ühele isikule, siis ei pea juhatust valima ja registrit teavitama – korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või mõnele omanikule antud volikirja alusel. Soovitav on siiski ka väikestes majades juhatus valida ja registrisse kanda. Kuni 10 korteriomandiga elamu ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja ei pea esitama majandusaasta aruannet.

Mitme kinnisasja majandamiseks enam ühte korteriühistut asutada ei saa. Olemasolevad mitme kinnisasja korteriühistud jagunevad mitmeks ühistuks, kui 31. detsembriks 2016. a ei võetud üldkoosolekul vastu teistsugust otsust.

Kõiki korteriühistu dokumente või teateid saab korteriühistute registrile esitada ettevõtjaportaali (ettevotjaportaal.rik.ee) või notari kaudu. Registrikande eest tasutakse riigilõivu.

Lisateave ja abi korteriühistu asutamisel Eesti Omanike Keskliidust või  esita oma kirjalik küsimus meie nõustamiskeskuses Õiguskindlus. Loe ka täpsemalt www.omanikud.ee/uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Priidu Pärna
Eesti Omanike Keskliidu esimees

23. Oktoober 1

Vaata, kes asuvad tööle uues vallavolikogus!

Põltsamaa valla valimiskomisjon registreeris 20. oktoobril…
19. Oktoober 1

Pajusi maantee on reedel suletud

Homme, 20. oktoobril kella 8.00-20.00ni on Pajusi maantee…
19. Oktoober

Kunstmuru ümbertöötlemise tehas tuleb Põltsamaale järgmisel aastal

ASi Advanced Sports Installations Europe soovib esimesed…
18. Oktoober 26

Põltsamaa valda hakkab juhtima kolmikliit

Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Keskerakond ja Eesti…

Arvamus

Oktoober 05, 2017 2

Tutvu Põltsamaa vallas osalevate poliitiliste jõudude valimisprogrammidega!

Täna algas kohalike valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskuses. Avaldame siinkohal nende poliitiliste…
Oktoober 02, 2017

Otsime noori, kes soovivad osaleda kohaliku elu otsustusprotsessides

Otsime noori, kes on huvitatud kohaliku elu arendamise otsustusprotsessides osalemisest. Soovime, et noored räägiksid…
September 29, 2017

Õige kütmine tagab puhtama õhu

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb…
September 25, 2017

Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad…
18. Oktoober

EOK tunnustab nii Felixhalli kui ka Kuningamäe terviseradasid

Eesti Olümpiakomitee andis oma tunnustuse…
17. Oktoober

Sünnipäevakingiks maailmameistrivõistluste pronksmedal!

Türgi kuurortlinnas Daylanis toimusid järjekordsed…

Viimati lisatud uudised