90 aastat tagasi andis Eesti Vabariik esimest korda linnaõigusi. 1926. aastal said 30. juunil linnadeks Tapa ja Põltsamaa, 2. juulil Tõrva ja Türi ning 12. novembril Nõmme.

Eellugu

Päewaleht kirjutab 2. mail 1926 Põltsamaa alevi kui tulevase linna eluolust ning arenemise võimalustest.

“Põltsamaa ümbrus on üks Viljandimaa viljakandvatest nurkadest. Selle ümbruse vaimliseks kui ka majanduslikuks keskkohaks on Põltsamaa alev, mis asub samanimelise jõe mõlemal pool kaldal. Alevis elab üle 2500 elaniku. Alevis asub üle 30 mitmesuguse kaupluse, enamasti väikekauplused, kuna suuremaid, millel laialdasem tegevuspiirkond, leidub 3-4. Nende viimaste hulka kuuluvad ka kaks ühistegelist ettevõtet: majandus- ning tarvitajateühingute kauplused.

Tööstuslistest ettevõtetest on tähtsam E. T. K.-le kuuluv veini- ja kohvitehas, mis asub endisest viinavabrikust ümber ehitatud hoones. Mis seltsiellu puutub, siis on ka see siin küllalt arenenud. Kõige vanem siiamaani säilinud seltsidest on vabatahtlik tuletõrje selts. Peale selle esinevad siin põllumeeste selts, spordiselts, lauluselts „Leelo“, kütirühm, seltskondlik ühisus ning lõpuks lugemisring, kelle päralt on ainuke alevis leiduv avalik raamatukogu.

Hariduslistest asutustest esinevad siin kolm algkooli ja ühisgümnaasium. Rahaliselt on alev hästi kindlustatud, kuna see paljudes alevites, linnades ja valdades just vastupidi on. Alevile peasissetulekuallikaks on alkohol. Sellest saadi tulu läinud aastal üle miljoni marga. Asub ju siin 2 avalikku restoraani, seltskondliku ühisuse alkoholiga einelaud, monopol ja õlleladud.

Jõudumööda kannab alev ka tänavate eest. Oma umbes kolmemiljoni eelarve juures on alev tänavate ja teede peale ära kulutanud paar aastat järgimööda igal aastal 500 000 marga ümber. Nii nagu paljudes teisteski alevites linnaks muutmise küsimus päevakorral on, nii on seda ka Põltsamaal. Siinsed majaomanikud, kui ka teised alevielanikud näevad heameelega, et alev linna õigused omandaks.”

Põltsamaa ilmutas erakordset agarust linnaks saamisel

Eesti Rahvusarhiivi Põltsamaa linnaõiguste saamise toimiku dokumente sirvides ilmneb, et Põltsamaa ilmutas erakordset agarust linnaks saamisel. Põltsamaa ja Tapa olid esimesed, kes võimaluse avanedes oma taotlused edastasid siseministeeriumile linnaõiguste saamiseks. Kui teiste linnade majaomanike ja ülejäänud elanike ja volikogude koosolekutel, kus linnaks saamise väljavaadet arutati ja seisukohti küsiti, oli ka vastuhääli, siis Põltsamaa protokollidest paistab, et kõik olid praktiliselt ühel meelel ja suure entusiasmiga sooviti linnaks saada.

Väikest poleemikat tekitas vaid linna nimi. Alevivolikogu kaalus nimede Põltsamaa ja Paala vahel. Nime asjus pöörduti ka Akadeemilise Emakeele Seltsi poole. Volikogu otsus Põltsamaa kasuks sündis siiski ülekaaluka häälteenamuse toel. Ääremärkusena võib mainida, et Tapa alevivolikogu soovis linnaõigusi nõutades linna nimeks Valgejõe, ent riik selle sooviga ei arvestanud.

Põltsamaa alevivolikogu läks väga elevile siseministri õnnesoovi telegrammist, mis loeti ette erakorraliselt kokku kutsutud koosolekul.

3. juuli 1926 ajalehe Sakala uudisest „Kuidas võttis Põltsamaa linnakssaamise teadaande vastu“ võime lugeda järgmist.  „Valitsuse otsuse teadasaamise puhul oli linn neljapäeval lipuehtes. Puiestikus mängis muusika ja tervel Põltsamaal valitses pidutuju. Et aga see teadaanne liig äkki tuli, siis lükati ametlikud linna ristimispidustused edasi. Eila oli pidulik alevivolikogu koosolek, kus valiti ametliku ristimispidustuste korraldamiseks eritoimkond.“

Alevivolikogu sai suures elevuses asjast nii aru , et Põltsamaa ongi nüüd hoobilt linn ja nemad linnavolikogu ja vormistas juba oma dokumente selliselt. Ka alevivanem Schmidt asus end kärmelt linnapeana esitlema. Seepeale kaebas Viljandi maakonnavalitsus siseministeeriumile, et Põltsamaa volinikud kiirustavad. Viljandi maakonnavalitsus oli armuline ja kohtus ei protesteerinud Põltsamaa alevivolinike ennatlikku linnavolinikeks hakkamist. Ent noomis küll ja määras, et alevivalitsusel tuleb senisel viisil aleviseaduse alusel edasi teotseda, kuni pole läbi viidud linnaomavalitsuse esituskogu valimisi ja maksma pandud linnaseadus. Siseministeerium omakorda noomis Viljandi maakonnavalitsust, et nood ei ole järelvalvekorras Põltsamaa isehakanud linnavolikogu otsuste tühistamist kohtus nõudnud.

Põltsamaa saab esimese linnapea

1927. jaanuaris esimesel uue linnavolikogu koosolekul esitati kaks linnapea kandidaati, kes said võrdselt hääli ja seetõttu ei õnnestunud linnapea nimetamine. Teiseks koosolekuks olid teatud volikogu rühmad omavahel kokkuleppele jõudnud ja Põltsamaa esimeseks linnapeaks valiti Martin Terras Rahvaerakonnast. „Põltsamaa oli linnadest esimene, kes suutis kujundada uue linnavalitsuse,“ kirjutab Postimees 29. jaanuaril 1927.

Kadri Suni

Lisa kommentaar

Turvakood
Värskenda

23. Oktoober 1

Vaata, kes asuvad tööle uues vallavolikogus!

Põltsamaa valla valimiskomisjon registreeris 20. oktoobril…
19. Oktoober 1

Pajusi maantee on reedel suletud

Homme, 20. oktoobril kella 8.00-20.00ni on Pajusi maantee…
19. Oktoober

Kunstmuru ümbertöötlemise tehas tuleb Põltsamaale järgmisel aastal

ASi Advanced Sports Installations Europe soovib esimesed…
18. Oktoober 26

Põltsamaa valda hakkab juhtima kolmikliit

Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Keskerakond ja Eesti…

Arvamus

Oktoober 05, 2017 2

Tutvu Põltsamaa vallas osalevate poliitiliste jõudude valimisprogrammidega!

Täna algas kohalike valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskuses. Avaldame siinkohal nende poliitiliste…
Oktoober 02, 2017

Otsime noori, kes soovivad osaleda kohaliku elu otsustusprotsessides

Otsime noori, kes on huvitatud kohaliku elu arendamise otsustusprotsessides osalemisest. Soovime, et noored räägiksid…
September 29, 2017

Õige kütmine tagab puhtama õhu

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb…
September 25, 2017

Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad…
18. Oktoober

EOK tunnustab nii Felixhalli kui ka Kuningamäe terviseradasid

Eesti Olümpiakomitee andis oma tunnustuse…
17. Oktoober

Sünnipäevakingiks maailmameistrivõistluste pronksmedal!

Türgi kuurortlinnas Daylanis toimusid järjekordsed…

Viimati lisatud uudised