Tagasivaade Põltsamaa ühisgümnaasiumi 10-aastasele tegevusele.

17. ja 18. detsembril pühitseb Põltsamaa ühisgümnaasium oma tegevuse 10-aastast juubelit. Sel puhul lubatagu tuua siin lühike ülevaade kooli tekkimisajaloost.

Põltsamaa keskkooli asutamiseks valmistas pinna Aleksandri kõrgem algkool. Nimetatud kooli lõpetajail oli õigus edasi õppida keskkooli 5. klassis. Et aga lähemas ümbruses puudus keskkool, ning et kaugematesse keskkoolidesse õpilaste saatmine tekitas suuri raskusi, siis tekkis vajadus oma keskkooli järele.

Tegelisi samme keskkooli asutamiseks astus tolleaegne Aleksandrikooli juhataja A. Glasunov. 1917. a. 24. juunil kutsuti kokku Põltsamaa alevi kõrgema algkooli ruumidesse ümbruskonna valdade ning kohaliste seltside ja asutuste esindajad, et arutada neljaklassilise keskkooli asutamise küsimust. Koosolekul leiti tarviliseks kooli asutamine ning valiti 7-liikme-line komitee, kuhu kuulusid A. Glasunov, F. Russi, J. Peterson, A. Mardus, R. Allmann, M. Glasunov ja M Michelson.

Komiteele tehakse ülesandeks astuda samme kas riigi kulul ülalpeetava kooli avamiseks, või kui see võimatu. siis kaaluda võimalusi, kuidas saaks ümbruskond avada keskkooli omal kulul. 26. juunil samal aastal otsustab komitee koguda teateid koolitüüpide, õppekavade ja abirahade üle ning saata kooli avamise asjus märgukiri õppekonna kuraatorile või rahvahariduse ministrile. Ühtlasi otsustatakse asutada uus selts, kes aitaks katta keskkooli ülalpidamise kulusid.

1917. a. 26. aug. on Põltsamaal rahvakoosolek seltsi põhikirjaga tutvustamiseks ja keskkooli asutamise arutamiseks. Otsustatakse siin jääda reaalkooli tüübi juurde.

54 koosolejat astub uue seltsi liikmeks ja samal päeval valitakse seltsi eestseisus. Esimeheks sai A. Glasunov, abideks J. Peterson ja R. Allmann, kirjatoimetaja F. Russi, laekahoidja J. Vares.

Eestseisus seab kokku kulude ja tulude eelarve 14.150 rbl. suuruses. Kui venelased algasid koolide evakueerimist, arvati tarviliseks sammusid astuda mõne Volmari, Võnnu või Lemsalu keskkooli Põltsamaale saamiseks. Kuid oktoobrikuus antakse käsk ka Aleksandri kõrgemale algkoolile sise-Venemaale evakueerimiseks. Kraam pakiti kiiresti kokku ning viidi suuremal osal Venemaale. Õpilased jäid muidugi siia.

Asutatud selts kaalub nüüd erareaalgümnaasiumi avamise küsimust. Samale otsusele tuleb ka lastevanemate koosolek. Arvatakse, et on võimalik kooli ülal pidada õppemaksudega. Kuulutatakse välja koolijuhataja ja kahe kõrgema haridusega õppejõu valimised (mitte alla 250 rubla kuupalgaga). Seltsi juhatuse liikmel J. Petersonil läks korda saada õppekonna kuraatori luba kooli avamiseks.

28. nov. 1917 a. valitakse õppejõud pr-d. M. Karu ja Abarenkov-Ein ning hrd H. Karu ja J. Uluots. Koolitöö algas 17. detsembril K. Schmidti majas, kuv varem töötas kõrgem algkool. Riia õppekonna kuratooriumi nõukogu poolt anti samal päeval kooli avamisluba hr. J. Petersoni. nimele, kes sai ka esimeseks juhatajaks. Õpilasi oli 100 ümber (3. ja 5. kl.), õppeaasta teisel poolel tõusis õpilaste arv üle 300 ning õpetajaid oli 12, kellest praegust ühisgümnaasiumis töötab K. Vervolt.

Praegune koolijuhataja A. Schulzenberg on ametis 1920 aastast, enne teda oli koolijuhatajaks F. Sauer, kes hiljuti suri. Kogu 10 aasta kestel on keskkool välja annud umbes 250 lõputunnistust. Suur prots. lõpetajaid astus edasi õppima ülikooli ja mitmed on juba ülikooli lõpetajatena tegevusse astunud. . A. A.

Sakala, nr. 150, 17 detsember 1927

Fotol Põltsamaa Gümnaasium endises Uue- Põltsamaa mõisa härrastemajas 1930ndatel

 

Põltsamaa kodanikkude tugevamaks küljeks on olnud ikka tantsuarmastus, erilises jumaldamises on uued „neegritantsud". Nende pärast üksi käib meie preilisid Tallinnas, et näha, kuidas tantsitakse sääl kabareedes.

Nüüd on „tantsutõbi" kursuste näol jälle Põltsamaal ning sellest võtab osa isegi vanapoolseid daame, kelle kohus oleks hoopis tõsisemaist asjust mõtelda.

Kuid tantsukultuur viivat meid Euroopasse, nii tähendas kord üks rahvavalgustaja, ja kes meist et sooviks saada Euroopasse, kui sinna ainult „hüppamise" kaudu saab.

Sakala nr. 10, 25 jaanuar 1927, lk 3

Foto: Põltsamaa alevi viinapood 1910 (Johannes Parikas, ERMi fotokogu)

"Vanadekodus on igav - pole mugavusi!"

Reede õhtul saabus Narva-Jõesuhu Põltsamaa vaestemaja elanik Jakob M., 72 a. vana, kes tahtvat ka nautida Narva-Jöesuu kuurordi mugavusi, millest ta palju kuulnud.

J. M. ise seletab oma tuleku kohta.

„Umbes 2 1/4 kuud tagasi võeti mind vastu Põltsamaa vaestemajja, kus elu pole kuigi kiiduväärt. Eriti on seal toitlustamine halb. Varematel aegadel olen palju paremini elanud, mispärast minule elu vaestemajas ei meeldi.

Ma olen palju kuulnud N.-Jõesuu kuurordi mugavustest ja nüüd tahtsin ka mina enne surma kuurordi ilu näha saada, mispärast võtsingi reisumatka kuurorti ette, pealegi elab minul väimees N.-Jõesuus, kus ta riigiametnikuna teenistuses.

Loodan, et saan tütre ja väimehe juures mõned päevad peatuda ja ühtlasi ka kuurordis suvitada. Vaestemajast sain luba lahkuda kuni 12. juulini, kuid selleks ajaks ma sinna tagasi ninna ei taha.

Põltsamaalt Narva-Jõesuhu tulek ei olnud minule sugugi kerge asi, sest rahapuudusel tuli minul jalgsi käia üle 350 kilomeetri. Reisule asusin 19. juunil ja nüüd, 2. juulil jõudsin kuurorti. Teel külastasin vanu tuttavaid, kelledelt sain söögiraha."

Postimees, 4. juuli 1936, lk 7

Fotol: Põltsamaa vabatahtlikud tuletõrjujad depoo ees. Eesti Tuletõrjemuuseum

Enam kui kunagi varem tunneb Põhja-Viljandimaa just nüüd, kus suurem majanduslik ja kultuurlik keskus Põltsamaa nimetati linnaks, vajadust raudtee järele, mistõttu raudtee küsimus nõuab ikka ja ikka arutust.

Juba mõnekümne aasta eest kavatseti ühendada Põltsamaad teiste kesk-kohtadega ning aeti raudtee ehitamise otstarbel sihtki. Meie vabariigi päivil on teiste kavatsetavate ning ka ehitusel olevate teede kavas ette nähtud ka Põltsamaad läbiv raudtee kahes teisendis: üks Türi-Põltsamaa (tee pikkus 37 km.), teine Võhma-Põltsamaa (tee pikkus 26 km.)

Mõlemate kavade järele läbiks raudtee tihedalt asustatud ja rahvustatud maa-ala, kus võrdlemisi arenenud põllumajandus vajab oma müügiproduktidele avaramaid transpordi tingimusi ning põllumajanduses tarvis minevate toodete juurdeveo olusid.

Viimaste tingimuste parandamine viiks majandusliku tegevuse kahtlemata veelgi paremale järjele, sest siinsed põllumaad ning muud olud on paremaid meie kodumaal.
Äsja linnaks kuulutatud Põltsamaa, kui ta tahab olla arenemisjõuline ning rahuldada igakülgselt ümbruse nõudeid, peab saama otstarbekohased liiklemisolud, milliseid võib pakkuda raudtee ühenduse loomine teiste keskkohtadega.

Nii eelpool toodud kui ka muil põhjustel on põltsamaalaste arutused raudtee küsimustes ning nõudmised, et Põltsamaad läbiv raudtee ehitamine võetaks käsile esimeses joones, õigustatud.

Teatavasti on 17. oktoobril Põltsamaa linnas raudtee küsimuse arutamise otstarbel ja majandusliku kava kokku seadmiseks suurem rahvakoosolek, millest vötavad osa kõik hariduslikkude ja majanduslikkude seltside ja organisatsioonide ning omavalitsuste esitajad.

Nimetatud koosolekul loodetakse saada pilti peaasjalikult raudtee tasuvusest ning anda tõuge küsimuse edasiviimiseks.

Praeguste andmete järele on raudtee sihid järgmised: Türilt Põltsamaale läbiks raudtee Aiamaa, Virusaare talu kohalt, Imavere (Imavere mõisa lähedalt), Adavere (umbes paar kilom. edelapool Adavere asundust). Peatuskohad oleksid : Aiamaal, Imaveres, Adaveres ja Põltsamaal.

Võhmast tuleks tee otsejoones Pilistveresse, läbi Paduvere Põltsamaale. Põltsamaalt Jõgevale (28 klm.) oleksid peatuskohad: Lustitveres ja Rehemaal.

Riigi poolt kavatsetud ehitamise järjekord on järgmine: praegu on walmis saamas Lelle-Pärnu liin, eeltöid tehakse Rapla-Virtsu raudtee kallal ning siis järgneks Türi-Põltsamaa, milleks on ainult siht aetud, kuna puudub veel majanduslik kavagi. Viimase kokku säädmisel peakski põltsamaalased abiks olema, et mõni teine nurk, näiteks Abja-Tõrva-Valga raudtee pooldajad ette ei jõuaks ja Põltsamaa raudtee ehitamise katvatsust kõrvale ei tõrjuks.

Sakala, 9 oktoober 1926

19. Oktoober 1

Pajusi maantee on reedel suletud

Homme, 20. oktoobril kella 8.00-20.00ni on Pajusi maantee…
19. Oktoober

Kunstmuru ümbertöötlemise tehas tuleb Põltsamaale järgmisel aastal

ASi Advanced Sports Installations Europe soovib esimesed…
18. Oktoober 26

Põltsamaa valda hakkab juhtima kolmikliit

Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Keskerakond ja Eesti…
18. Oktoober 6

Pajusi mnt spordihoone leidis suulisel enampakkumisel uue omaniku

Pajusi mnt 18j omanikuks sai suulise enampakkumise…

Arvamus

Oktoober 05, 2017 2

Tutvu Põltsamaa vallas osalevate poliitiliste jõudude valimisprogrammidega!

Täna algas kohalike valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskuses. Avaldame siinkohal nende poliitiliste…
Oktoober 02, 2017

Otsime noori, kes soovivad osaleda kohaliku elu otsustusprotsessides

Otsime noori, kes on huvitatud kohaliku elu arendamise otsustusprotsessides osalemisest. Soovime, et noored räägiksid…
September 29, 2017

Õige kütmine tagab puhtama õhu

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb…
September 25, 2017

Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad…
18. Oktoober

EOK tunnustab nii Felixhalli kui ka Kuningamäe terviseradasid

Eesti Olümpiakomitee andis oma tunnustuse…
17. Oktoober

Sünnipäevakingiks maailmameistrivõistluste pronksmedal!

Türgi kuurortlinnas Daylanis toimusid järjekordsed…

Viimati lisatud uudised